/nginx/o/2011/02/17/518366t1h9a95.jpg)
Pärnu Postimees on kajastanud viimastel päevadel Pärnu linna koolides toimuvat läbi „koolitulistamise” võtme, kuid kahjuks tuginenud kuulujuttudele ja loonud lastele ja nende vanematele kahetsusväärselt mulje, nagu oleks Pärnus olukord täiesti käest ära.
Kõne all on olnud kaks juhtumit: üks leidis aset Hansagümnaasiumis ja teine Koidula gümnaasiumis. Need kaks sündmust on täiesti erinevad ja reaalset ohtu kellegi elule ega tervisele konkreetsetel juhtudel ei ole olnud.
Esimesel juhul oli tegu halva naljaga ja isikul puudus võimalus kellelegi halba teha kujul, millega oli ta ähvardanud. Teisel juhul oli tegu kahe relvataolise esemega, millest üks oli mängupüstol ja teine airsoft-relv, mis tulistab välja plastkuule. Airsoft-relv võib võhiku jaoks välja näha kui päris, kuid tegemist on õhkrelvaga ja surmavaid kahjustusi sellega tekitada ei saa.
Politsei suhtub sellistesse teadetesse väga tõsiselt ja täie rangusega. Põhjus, miks me ei teavita sellistest sündmustest ajakirjandust, on selles, et niisugused sündmused on kriitilised, nende tõsidus ja reaalse ohu olemasolu tuleb väga täpselt selgitada enne avalikkuse informeerimist. Kiire avalikkuse teavitamine võib tekitada asjatult paanikat. Kahjuks on meil tendents, et sellistest asjadest saadakse innustust, mitte ei vaadata kui õpetlikku lugu, kuidas käituda ei tohi.
Ajakirjaniku käitumine viimase sündmuse valguses on lubamatu, kui ta asus omal käel asja uurima. Selline käitumine on ebaprofessionaalne, ja kui infoallikateks on inimesed, kes asjaolusid ei tea, on ajakirjaniku tekitatud kahju suurem, kui ta arvatagi oskab.
Jätame sündmuse lahendamise professionaalidele ja ärme kahtle nende pädevuses.
Siinkohal pöördun lastevanemate poole, et nad jälgiksid, milliseid asju nende lapsed soetavad ja kas neil on vastutustunnet ümber käia selliste asjadega nagu airsoft-relv.
Eestis on võrdlemisi palju tulirelva omanikke, mistõttu panen omanikele südamele, et nad hoiaksid tulirelvi turvaliselt ja lastel puuduks neile juurdepääs.