Küüditamise kordusvaatus

Silvia Paluoja. Foto: Mailiis Ollino

Diktatuurirežiimis pole midagi muutunud, nagu seisaks aeg paigal. Alles see oli, kui lugesime Ukraina sõjauudistest, kuidas Venemaa sundasustab oma pinnale tuhandeid sadamalinna Mariupoli elanikke. Väidetavalt viisid putinistid ukrainlased esialgu laagritesse, kontrollisid seal küüditatavate telefone ja dokumente ning saatsid võimu võetud siis Venemaa kaugematesse linnadesse.

„Raske on ette kujutada, et 21. sajandil küüditatakse inimesi sunniviisil teise riiki,” tunnistas Mariupoli meer Vadõm Bojatšenko okupantide rünnakuga humanitaarkatastroofini viidud ja vastupanu jätkavas linnas, millele president Volodõmõr Zelenskõi andis 6. märtsil kangelaslinna nimetuse.

Täna möödub 73 aastat päevast, mil Stalini diktatuurirežiim alustas Balti riikide töökate maaelanike vägivaldset ümberasustamist Venemaale. Kogu riigis süüdatakse küünlad küüditamise ohvrite mälestusmärkide ees ja räägitakse ligemale 21 000 kaasmaalasest, kelle saatus oli saada veetud Siberisse loomavagunites ja katsumustele vastu pidanuna naasta Eestisse mitme aasta pärast.