L, 2.07.2022

Taskuhääling ⟩ Põgenike juttudes kajab mure kodumaa pärast

Pärnu Postimees
Põgenike juttudes kajab mure kodumaa pärast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taskuhäälingu vastses saates vestlesid sõjapõgenike abistamise teemal Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala, vabakutseline ajakirjanik Silvia Paluoja ja tegevtoimetaja Lauri Habakuk.
Taskuhäälingu vastses saates vestlesid sõjapõgenike abistamise teemal Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala, vabakutseline ajakirjanik Silvia Paluoja ja tegevtoimetaja Lauri Habakuk. Foto: Grete-Liisa Sihver

Ukraina sõjapõgenike abistamisele ohtralt oma aega ja energiat pühendanud ajakirjanik Silvia Paluoja tunnistab vastses Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates “Sõnu ei söö”, et iseäranis just vene keelt oskavad naiskodukaitsjad on olnud viimastel nädalatel väga hõivatud.

“Eriti just vene keelt oskavad naiskodukaitsjad on praegu väga rakkes kõige selle abiga, mida me sõjapõgenikele osutame. Sealhulgas tööga Pärnus pagulaste vastuvõtukeskuses,” märgib Paluoja.

Samuti abistas tegus ajakirjanik põgenikke reisikoordinaatorina bussireisil, mis põgenikud Ukraina–Poola piirilt Eestisse toimetas.

Paluoja jutu järgi on Eestisse saabuvates põgenikebussides enamasti emad lastega. “See pole emotsionaalselt sugugi kerge bussisõit. Inimesed on sõjast räsitud ja Poola piirilegi jõudmiseks on paljudel kulunud päevi ja öid,” kirjeldas ta. “Nende inimeste vajaduste ja soovidega tuleb tegelda kogu teekonna vältel, mis võib kesta terve ööpäeva. Olen lasknud neil rahuneda ja oma mõtetes olla. Kuid on neidki, kes tunnevad vajadust ennast tühjaks rääkida.”

Esmalt tuleb Paluojale meelde üks ukrainlanna, kes luges üles, kui palju tal kasvab aias sõstrapõõsaid ja kuidas ta moosi keedab ja käib turul kauplemas. Ja kuidas seesama naine mõtiskles, et kui ta nüüd tagasi läheb, kas see tema aed on ikka alles.

“Tihti nad mõtlevadki, et isegi kui sedasama aeda või oma elamist enam alles pole, lähevad nad kindlasti tagasi oma maad üles ehitama,” sõnas Paluoja. “Ja muidugi on neil kõigil mure meeste pärast, kes maha jäid. Olgu need siis laste isad, pojad või vennad. See mure väljendub paljude juttudes ja need kõik on väga erinevad lood.”

Paluoja tähelepaneku kohaselt on ühist hingamist, tunnet ja teadmist, et ukrainlased lihtsalt peavad vastu pidama, märgata kõigis Balti riikides. Samuti võib nii Lätist kui Leedust läbi sõites näha paljudes kohtades lehvimas Ukraina lippe.

Kokkuvõtvalt leiab Paluoja, et oleme nende mõne nädalaga sõjapõgenike vastuvõtmisel palju õppinud ja tundub, et saame sellega hakkama juba päris ladusalt.

Paluoja usutlesid taskuhäälingu saates peatoimetaja Siiri Erala ja tegevtoimetaja Lauri Habakuk.

Märksõnad
Tagasi üles