Millist mõju avaldab põgenikekriis Pärnu haridussüsteemile?

Üle poole Pärnu saabunud Uk­raina õpilastest on võtnud vastu Tammsaare kool Foto: Mailiis Ollino

Ootasime pikisilmi COVID-19 pandeemia lõppemist, ent selle asemele tuli uus ootamatu kriis, mis puudutab taas meid ­kõiki, sealhulgas hariduselugi.

Sõja puhkemine Ukrainas on pannud meid olukorda, kus peame abivajajate toetamiseks langetama kiireid otsuseid.

Kindlasti tunnevad pärnakad huvi, mida on Ukraina põgenikekriis toonud kaasa Pärnu haridussüsteemile.

On päevi, mil Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas on kõik toolid pabereid täitvate ukrainlaste hõivatud ning täiskasvanute järel ootavad lapsed võõpavad värviraamatuid ja vuristavad mänguautodega mööda koridori.

Selline vaatepilt ei avane Suur-Sepa maja esimesel korrusel iga hetk, ent on viimastel ­nädalatel siiski üsna tavaline, sest tööpäeviti jõuab meie juurde keskmiselt 10–20 Ukraina sõja­põgenikust mudilast ja koolilast.

Pärnusse oli eilse seisuga saabunud 158 õpilast ning koolidesse oleme paigutanud 150 õpilast.

Põgenikekriisi puhkedes hindasime, et Pärnu suudab vastu võtta 100 õpilast ja 15 lasteaialast. Täna on need arvud tunduvalt suuremad ja tõenäoliselt kasvavad veel mõnevõrra. Kuskile tuleb tõmmata piir, aga õnneks ei ole me veel kriitilise piirini jõudnud.