Muinasjutt mürgise hingega draakonist

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Muinasjutt mürgise hingega draakonist.
Muinasjutt mürgise hingega draakonist. Foto: Grete-Liisa Sihver

Mitte seitsme maa ja mere, vaid üsna siinsamas künka taga elas draakon kuldses koopas ja hoidis kõiki ümberkaudseid hirmu all, sest draakoni hingeaur oli tapvalt mürgine.

Tänu sellele võimele oli tal lihtne välja hingatud meelemürgi aurudest pimestatud ja kurdistatud inimesi kõrist alla kugistada. Neist, kes selle protsessi käigus maha ei kärvanud ja keskkonnaga kohanesid, said zombid, eluaegsed vangid draakoni kõhus.

Hirmust halvatud viimaste vabade hingede appihüüe jõudis küll seitsme maa ja mere taha kuulsa rõhutute kaitsja Zorroni, aga nii müraka ilmaeluka vastu ei saanud üksinda temagi ja draakon neelas võitluse käigus ka Zorro alla. Sellest võitlusest jäi draakoni nahale mõõgaga tõmmatud kolme kriipsuga arm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles