Linn hakkab varesepesi eemaldama
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
4. aprill 2022, 16:09
:format(webp)/nginx/o/2022/04/04/14463507t1ha9ee.jpg)
Lasteasutuste, hooldushaigla ja kortermajade läheduses roojavad ja agressiivselt käituvad varesed on linnaelanikele pinnuks silmas. Sestap väljastaski keskkonnaamet Pärnu linnavalitsusele varsepesade eemaldamise loa.
Varesepesad on plaanis eemaldada Ravi ja Mai tänava äärest, Vana-Pärnu metsapargist mänguväljakute juures, Endla teatri tagant haljasalalt, Jakobsoni pargist, Lastepargist ning Rääma ja Tammsaare kooli ümbrusest.
Need on Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialisti Piret Unni selgitust mööda paigad, kus varesed Pärnu keskuslinna avalikel aladel inimesi kõige enam häirivad. Linn küsis luba ka Vana-Pärnu kalmistul asetsevate pesade mahavõtuks, aga seda amet ei lubanud.
Unni kinnitusel ei tähenda pesade kõrvaldamine, et inimene tõrjub künnivaresed linnaruumist välja. Pesade eemaldamisega saab linnud suunata pesitsema paikadesse, kus nende elutegevus inimesi vähem häirib. Pärnu kesklinnaski on selliseid, vähekäidavaid alasid. Sobivad pesitsuspaigad on ka linnaäärsed metsad või suuremad pargialad, sest seal inimeste kohalolek vareslasi ei sega.
/nginx/o/2022/04/04/14463508t1h0c36.jpg)
Pesi eemaldatakse varakevadel enne pesitsusperioodi algust vaid neist paigust, kus vareslastega esineb suuri probleeme. Künnivareste pesi peab eemaldama järjepidevalt ja kui linnud hakkavad mahavõetud pesa asemele uut rajama, tuleb seegi kohe kõrvaldada. Pesi, kuhu vares on jõudnud muneda või kus on juba tibud, eemaldada ei tohi.
Künnivares ei ole klassikaline prügikastilind, kuid ta ei jäta kunagi kasutamata võimalust einet võtta. Avatud prügikastid, mahavisatud toidujäätmed tänaval, kompostihunnikud ja vahel ka inimesepoolne toitmine üldjuhul suurendavad koloonia elujõulisust, mida näeb Pärnuski. Et hoida oma maja juures ära vareslaste asurkonna teke, tuleb jälgida, et linnud ei saaks seal kergesti toitu kätte.
Looduskaitseseadus lubab pesi kõrvaldada, kui seda on vaja elanike ohutuse huvides või vältimaks olulise vara kahjustamist. Inimese ja vareslaste konflikti oht tulenebki eelkõige nende lindude kõrvulukustavast kisast ja ohjeldamatust roojamisest, mis põhjustab ebamugavust ja tülinat.