/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
President Toomas Hendrik Ilvese üleskutse nimetada, miks on Eestis hea elada, tõi üle 1000 põhjuse, mille seas nii meie maa kaunis puutumatu loodus, nutikad inimesed kui see, et meie väiksel riigil on suur süda.
Juhtkiri: Head riiki!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades viimasel ajal järjest süvenevat lõhet riigijuhtide ja kodanike vahel, eesootavaid streigilaineid, ebavõrdsust, laristamist riigikogus ja kokkuhoidu hariduses, kultuuris ja sotsiaalsfääris, on imekspandav, et siiski sedavõrd palju Eesti eeliseid leiti.
Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 94. aastapäeva ja kõigest hoolimata saame tunnistada, et pole meie riik sugugi see kõige halvem koht elamiseks, pigem vastupidi. Halbu otsuseid on tehtud, tehakse praegu ega saa nendeta tulevikuski, see käib tahes-tahtmata kaasas nii vabaduse kui demokraatiaga.
Eesti ja eestlased oleksid võinud aga hakkama saada palju halvemate valikute ja otsustega ning siis poleks meil sedagi vabariiki, mis meid praegu ühendab.
Pärnumaale on 23. veebruar erilise tähtsusega, sest Pärnut võib õigustatult Eesti Vabariigi sünnilinnaks nimetada. Kuigi osa traditsioone, kuidas seda päeva ja homset iseseisvuspäeva tähistada, on püsinud muutumatuna aastaid – see teebki need väärtuslikuks –, toob see aasta neile lisa.
Kindlasti väärib kiitust ja järgimist homne aktsioon Sindis, kus pärast riigilipu heiskamist raekoja torni lähevad gümnaasiumiõpilased appi lippu masti tõmbama neile, kel sinimustvalge veel majal ei lehvi.
Teist uut, mõnes mõttes vana tava püüab juurutada Pärnu muuseum, kutsudes üles täna sinimustvalget linti kandma nagu 94 aastat tagasi.
Usume, et järgimist väärivad nii uued kui vanad traditsioonid, sest need muudavad meie riigi sünnipäeva ainult pidulikumaks. Ilusat sünnipäeva, armas Eesti ja head kaasmaalased!