Koolitüdrukud Eesti lipuvärvi lintidega

1918. aasta 23. veebruaril kanti Pärnus sinimustvalgeid linte, mida jagasid Pärnu tütarlaste gümnaasiumi õpilased. Pärnu muuseum kutsub üles linte kandma igal aastal 23. veebruaril. Täna õhtul võib lindi omanikuks saada vastse muuseumihoone poest Aida tänaval. Foto: Erakogu

Eesti maaülikooli emeriitprofessor, teenekas loomakasvatusteadlane Ants Ilus, kes on sündinud 16. mail 1926, on tänini hoolikalt hoidnud üht ammust fotot, mis jäädvustati 24. veebruaril 1918. Sellelt vaatavad vastu 12 koolitüdrukut ning tegelikult kujutab foto endast järelkaja päev varem Pärnus asetleidnud sündmustele. Ning üks nendest tüdrukutest oli Ants Ilusa ema Olinde Ilus (neiuna Olinde Soonets).

23. veebruaril 2007 ilmus see foto ka Postimehe veergudel koos ajakirjanik Alo Lõhmuse kirjutisega ”Tüdrukud vabariigi hälli juures“. Toome siinkohal ära väljavõtte Lõhmuse tekstist:

”23. veebruari õhtul oli just Pärnus Endla teatri rõdult esimest korda ette loetud uue riigi sünnidokument ”Manifest Eestimaa rahvastele”. Seda oli teinud Maapäeva saadik advokaat H. Kuusner, kuulajaskonnaks mitte just ülearu suur rahvahulk. Kohalviibinud on oma nappides mälestustes kirjeldanud sündmust aga nii üleva ja helgena, et isegi verivaenlasi nähtud avalikult üksteist sülelemas ja avalikult ära leppimas.

Eesti lippe lehvis riigi väljakuulutamisel aga vähe. Üks neist kuulus Pärnu mere- ja kalameeste ühisusele Jahta, mille mitukümmend liiget olid tulnud vabariigi sünnist osa saama. Pärast manifesti ettelugemist tõmmati just see kalameeste lipp Endla teatri lipuvardasse. Millegipärast tekkis varda nöörides aga tõrge ning lipp kerkis ainult poolde kõrgusse, otsekui ennustades rasket Vabadussõda. Küll aga ilmus rohkelt sinimustvalgeid lindikesi manifesti lugemist kuulanud inimeste rinda. Neid jagasid Pärnu tütarlaste gümnaasiumi 6. ja 7. klassi õpilased. /…/.

Küllap olid neiud veel järgmiselgi päeval ajaloolise sündmuse mõju all. Igatahes läksid nad 24. veebruaril fotograafi juurde, ehituna samade lipuvärvides lindikestega, ning lasksid endast teha ühispildi. Fotol näeme õnnelikke ja uhkeid noori daame, nii mõnelgi kerge muie näol.

Pildi tagaküljele kirjutati: ”Sakslaste Pärnu tulemise päeval üles võetud.”

Võib-olla kõmisesid juba fotoseansi ajal võõra sõjaväe küüdivankrid linnatänavail ning kõlasid saksakeelsed komandod. Algamas oli Saksa okupatsioon.”

Kirjutises on ära toodud ka mainitud 12 tüdruku nimed, kuid et nende kirjapilt erineb mõneti siinkirjutaja käsutuses olevatest allikatest, siis toome need ära paralleelkujul, lisades sulgudes kooli 1920. aasta lõpus ja 1930. aastate alguses koostatud vilistlaskogu päevaraamatus (ERA.4136) fikseeritud nime, võimalusel ka hilisema perekonnanime koos lõpetamisaastaga.

Niisiis, pildil olevad tüdrukud olid: Lilly Treublut (Elisabet Treublut, 1918), Anna Kuuse (1918), Lydia Meyer (Lydia Meier, 1918), Hilja Huik (Hilda Huik, 1918), Anna Jürisson (Anna Jürisson-Kosenkranius, 1919), Olinde Soonets (Olinde-Julie Soonets-Ilus, 1919), Ludmilla Funk (1918), Elly Lasn (Ella Lasn, 1918), Helene Indas (Helene Inda, 1918), Anna Noorits (Galina Norits, 1918), Margarita Nirk (Margarethe Nirk, 1918) ja Olinde Talu (Olinde-Kristine Tallo, 1919).