Galerii ⟩ Doktor Inna Lisniak nõustuks koristaja ametigagi, kuid eelistab erialast tööd

Nii nagu minu ema pidi teise maailmasõja ajal ­vanematega Tartu pommitamise eest kodumaalt põgenema, pidi seda tegema ka Inna koos oma kolme väikese lapse ja mehega, kes töötab suures põllumajandusfirmas.

Saime Ukrainast Pärnusse põgenenud banduuramängija, õpetaja ja kunstikriitika doktori Inna Lisniakiga loovlinnakus luule­õhtul jutu peale ja see jutt ei lõppenudki otsa. Suhtlesime algul inglise keeles, kuid läksime siiski vene keelele üle.

“Tead, ennesõjaaegne statistika Ukrainas oli selline, et vene- ja ukrainakeelseid oli pooleks, ­sõja ajal muutus see protsent aga 80 protsenti ukraina keele kasuks,” ütles Inna. Inimesed hakkasid mõtlema, mida tähendab rahvus, kood, geenid, et seda antakse keele ja kultuuriga edasi.