Mudilased ajasid vastlapäeval jonni „kada“ sisse

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: hobuste väljaajamise mäng.

FOTO: Erakogu

„Vastel valge poisikene talusse sisse ta tallutab, võtke vastu vastelda, laske sisse vastlasandid“ – sellise vastlalauluga kutsuti kõiki Pärnu Liblika tänava lasteaia lapsi õue vanu vastlamänge- ja kombeid läbi tegema.

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: Juuste kammimine.

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: "kada" tegemine.

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: kõige soovimatu "kadasse" ajamine.

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: halb keritakse "kadasse".

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: "kada" saab lasteaiast välja lükatud.

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: ehtne seajalg!

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: "põrsaste" lauta ajamise mäng.

FOTO: Erakogu

Vastlapäev Liblika tänava lasteaias: "põrsaste" põllule ajamise mäng.

FOTO: Erakogu

Oleme juba kahel aastal rahvakalendri tähtpäevi – jõulukombeid, taliharjapäeva, karjalaskepäeva – lasteaia õuealal tähistanud. Õues on suuremad võimalused rahvapärandiga seotud tegevusi läbi viia ja suhelda teiste laste ning täiskasvanutega. Pealegi tugevdavad värske õhk ja liikumine tervist ning annavad hea enesetunde.

Lasteaia katusealusest oli tehtud vastlatare. Laual olid ehtsad seajalad, mida katsuda ja nuusutada sai. Seajalad tekitasid lastes elevust, sest tänapäeval ostetakse neid koju harva.

Millega vanasti lapsed mäest alla sõitsid? Kilekottidega, arvasid lapsed. Uudis oli see, et hoopis kuuseoksa või tagurpidi keeratud pingiga. Miks pingiga oli ohtlikum sõita? Arvati, et pink võib katki minna.
Rühmas, kus poisse rohkem, tuli kohe "hobused" välja lasta – teadagi, et vana uskumuse kohaselt pidavat vastlapäeval õue toodud hobused rutem õppust võtma.

„Kada“ keerasime vanadest linaribadest, et kõik halb ikka ära saata. Lapsed panid kõik oma jonnid ja pahad sõnad „kada“ sisse. Keppide ja roigastega lükkasime „kada“ ettevaatlikult lasteaiast eemale värava poole, et ta tee peal lahti ei läheks ja halb tagasi ei tuleks.

Mida lapsed vanasti peale vurrikeerutamise veel mängisid? Üks põnev mäng oli "sigade lauta ajamine", mida mängiti selleks, et sead koos püsiksid ja karjalastel oleks karjas kergem. Meiegi lapsed said „sigu“ ehk puukettaid keppidega togides „lauta“ ajada.

Liblika tänava lasteaia õpetajad on läbinud Eesti rahvapärimuse kooli koolitusi, mis on olnud toeks ja innustavaks jõuks rahvapärandiga seotud kommete ja mängude korraldamisel.
 

Tagasi üles