Suvi tuleb kindlasti, aga kas ka linnalehmad?

Viimatisest Pärnu väikerandade merevee seisundi uuringust ei selgunud suplusvee reostuse allikad ja seetõttu korraldab keskkonnaamet uue uuringu. Foto: Urmas Luik

Usun, et paljud ­mäletavad, kuidas nägid välja Pärnu rannaäärsed enne linnalehmade tulekut: sonne ümbritsev puitunud pilliroog ja lagunenud teed, mis Mais, Raekülas ja Vana-Pärnus randa viisid ja sõltuvalt aastaajast peaaegu läbimatuteks takistusradadeks muutusid.

Praegu avaneb teistsugune vaatepilt. Linnalehmad võitlevad pillirooga, randa pääseb hõlpsalt ja Pärnu taastunud rannaniitu nimetavad valdkonda tundvad spetsialistid selle elurikkuse tõttu unikaalseks. Kõik oleks justkui tipp-topp, aga ei!

Sõltuvalt ilmast on suplusvee kvali­teet Pärnu väikerandades vahel kehv. Tõusuveega esineb Mais, ­Raekülas ja Vana-Pärnus fekaalset reostust. Esialgu tundub, et süüdlast ei tule kaugelt otsida. Pahategijad on linnalehmad ehk projekt, mis kunagi kandideeris üleeuroopalisele Natura 2000 auhinnale ja jõudis loodus­kaitseprojektide kategoorias koguni viie finalisti sekka.