Välismaa kelmid tüssasid piiritagust ohvrit Pärnu hotellitoast

Tänu kaupluse turvakaameratele said uurijad teada, millised näevad välja hotellitoas peatunud mehed. Foto: Prokuratuuri aastaraamat

• Pettust hakati uurima, kui mobiilioperaator esitas avalduse
• Hotelli töötaja mäletas, et mehed käisid vaid korra nubritoast välja
• Valvekaamerad aitasid kindlaks teha nii kahtlusalused kui nende auto

Vast ilmunud prokuratuuri aastaraamat heidab valgust keerulisele telefonipettusele, mille uurimise käigus avastati, et see pandi toime suvepealinnas hotelli numbritoas. Kurjategijad teenisid nädalalõpuga nähtavasti üle 10 000 euro.

2019. aasta septembri lõpus saabusid väikese punase autoga ühte Pärnu hotellidest kaks meest. Majutuskoha administraatorile jäi meelde, et külalised lahkusid oma toast vaid korra, kui käisid lähedal asuvas toidupoes.

Uurimise alla sattusid mehed siis, kui sama aasta 7. oktoobril laekus ühelt mobiilioperaatorilt politseile kuriteoteade. Kahe päeva jooksul oli Eestist sellesama operaatori võrgust tehtud tundide viisi telefonikõnesid eksootilistesse riikidesse, nagu Nauru, Eritrea, Tšaad, Mauritaania, Kongo, aga ka Tuneesia, Alžeeria, Valgevene ja Ukraina.

Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kaido Tuulemäe teatel panid mehed kõigi eelduste kohaselt hotellitoas käima SIM-gateway-nimelise aparaadi. See on masin, mis töötab korraga mitme mobiiltelefonina ja teeb üheaegselt palju kõnesid. Pettuse tegemiseks pidid kelmid Tuulemäe sõnutsi teadma, kuidas täpselt toimivad rahvusvahelised mobiilikõned. Need käivad nii, et kui Eestist võtta kõne Eritreasse, edastab Eesti mobiilioperaator selle esmalt oma lepingupartnerile, kes omakorda edastab kõne enda lepingupartnerile, ja nii edasi. Seda seni, kuni kõne kohale jõuab.

Samamoodi liigub raha, mis tuleb kõne eest maksta. “Selle süsteemi peensusteni teadmine on kelmide jaoks oluline, sest neil on vaja, et nende tehtud kõne käiks läbi nendega kokku mängiva teenusepakkuja juurest,” selgitas prokurör. “Kõige lihtsamal juhul jätab see teenusepakkuja lihtsalt nendeni jõudnud kõne edastamata ja mõistagi jäetakse endale ka raha.”

Mobiilimast, mille tööpiirkonnast kõnesid tehti, asus Pärnus. Nii saadi kelmidele jälile. Uurija pidi majutuskohad ükshaaval läbi käima, leidmaks inimesed, kelle tegevus täpsemalt luubi alla võtta. Just selle päeva hommikul, kui algasid tunde kestvad kõned, kirjutasid ühes Pärnu hotellis end sisse kaks meest.

Punane auto, millega kelmid ringi sõitsid. Foto: Prokuratuuri aastaraamat

Uurijad ei saanud kaamerapilti hotelli fuajeest. Majutuskohta registeerimisel esitatud nimedestki polnud abi, sest kasutatud oli Poola isikut tõendavat dokumenti, mis oli ilmselt võltsitud. Küll tegid uurijad hotelli administraatorilt saadud info järgi kindlaks aja, millal pisike punane auto, millega mehed saabusid, Iklas Eesti piiri ületas. Selgus, et tegu on Poolast renditud sõidukiga.

Kaamerate abil õnnestus välja selgitada, millal mehed sellesama autoga toidupoes käisid. Nüüd said uurijad teada sellegi, millised võõramaised mehed välja näevad.

Tuulemäe väitel teenisid kurjategijad Pärnus veedetud nädalalõpuga oletatavasti üle 10 000 euro. Eestis lõpetati menetlus siiski kedagi kohtu alla andmata. Eesti mobiilioperaator hammustas piisavalt kiiresti kelmuse läbi ja pääses sellega kahju kandmisest. Arve peab kinni maksma see välisriigi operaator, kes oli väljastanud kurjategijate kasutuses olnud SIM-kaardid.

Olulise osa materjalidest edastas prokuratuur riigile, kus tegutseb kahju kandnud mobiilioperaator, et neil oleks võimalik enda menetlus korraldada ning kurjategijad välja selgitada.

Mobiilimast, mille tööpiirkonnast kõnesid tehti, asus Pärnus. Nii saadi kelmidele jälile.

See juhtum kinnitab Tuulemäe sõnutsi, et kuritegevus ja küberkuritegevus toimub üle riikide piiride. Kuritegu pandi toime Pärnus, aga kannatanu on välisriigist ja kurjategijad samuti. Kuriteo organisaatoridki on vähe usutavalt eestlased.

Pettuse kriminaaluurimine kestis ligemale aasta.

Prokuratuuri aastaraamat 2021 keskendub küberkuritegevusele. Politsei annab iga päev teada, kuidas mõni kaasmaalane jäi järjekordselt ilma rahast, mis peteti temalt välja internetis või telefoni teel. Petuskeemid on keerulised ja hästi planeeritud.

Tegemist on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega

Kaido Tuulemäe Foto: Urmas Luik

See, millal kannatanu aru saab, et ta võib olla kelmuse ohvriks langenud, sõltub konkreetsest kelmusest. Arvuti vahendusel toime pandud kelmuste puhul avastatakse petturi tegevus reeglina üsna kiiresti siis, kui kelm on mingil ettekäändel – tavaliselt teeseldakse näiteks pangatöötajat – saanud ligipääsu kannatanu panka sisse logimise andmetele. Sellistel juhtudel kannab kelm kannatanu kontolt raha kuhugi mujale ja kannatanu märkab seda üldjuhul üsna kiiresti.

Kui aga kelmus seisneb näiteks selles, et kannatanule pakutakse võimalust investeerida, tuleb kelmus ilmsiks sageli alles mitu kuud hiljem, kui kannatanu loodab oma investeeringu ja selle pealt teenitud tulu välja võtta. Kahjuks on sellised kelmused üsna tavalised.

Kõnealuste kuritegude uurimine on keerukas ja ajamahukas peaasjalikult seetõttu, et eelkirjeldatud kelmusi ei pane toime üksikud üritajad, vaid tegu on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Kõne kannatanule tehakse ühest riigist, investeerimisplatvorm asub teise riigi serveris, raha kantakse üle kolmandasse riiki ja organisaatorid ise võivad viibida neljandas riigis.

See tähendab, et tõendite kogumiseks on vaja teha rahvusvahelist koostööd, mis võtab paremal juhul aega. Halvemal juhul – kui tõendid asuvad riigis, kus ei olda koostööst huvitatud – võib see lihtsalt ebaõnnestuda.

Kannatanutelt väljapetetud raha jällegi liigutatakse sagedasti kiiruga eri ülekannete abil mitme riigi vahel, kuni ühel hetkel võetakse see välja sularahas või vahetatakse krüptorahasse ja sellega ongi jäljed kadunud. Kõik see võib juhtuda päevi, nädalaid või kuid enne, kui kannatanu üldse politsei poole pöördub. Sellepärast on paraku lootus kannatanul oma raha tagasi saada kaduvväike. On üksikuid juhtumeid, kus raha on õnnestunud tagasi saada, kuid paraku on tegu väga harvade eranditega.

Niisiis on äärmiselt oluline rõhutada, et mitte ühelgi juhul ei tohi võõrastele inimestele saata oma ID-kaardi PIN-koode või fotosid isikut tõendavatest dokumentidest. Samuti tuleb enne oma raha investeerimist alati veenduda, et investeerimiseks kasutatakse usaldusväärset platvormi.

Kaido Tuulemäe, Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör