L, 2.07.2022

Taskuhääling ⟩ Kindel kevade märk: Audru poldril peatub juba 20 000 veelindu

Sirle Matt
, reporter
Kindel kevade märk: Audru poldril peatub juba 20 000 veelindu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Audru poldril kohtab kevaditi tuhandeid veelinde.
Audru poldril kohtab kevaditi tuhandeid veelinde. Foto: Urmas Luik

Kevad on loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekännu sõnutsi nii kaugel, et umbes pool rändlindudest on Eestis kohal. Taevalaotuses ja põldudel näeb hulgi hanesid ja sookurgi. Osa rändlinde võib ka otsa ringi pöörata ja tagasi lennata – lõuna poole, kus on soodsamad ilmaolud. Nii toimisid tänavu põldlõokesed ja kiivitajad.

Rändlinde soovitab Tammekänd minna vaatlema Kablisse, mis on Eestis eriline koht ja mida võib pidada siinse kevadrände väravaks. Vaatlemiseks sobib samuti kuulus linnupaik Matsalu rahvuspark, kuhu koondub arvukalt veelinde. Tammekänd soovitab külastada Audru poldrit, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Viimaste loendusandmete järgi peatub seal praegu 20 000 veelindu.

Karud peaks olema nüüdseks kõik taliuinakust ärganud. Tammekänd on näinud sel kevadel nii karu jälgi kui leidnud mõne päeva eest pesa, kus ott talve mööda saatis.

Kevadel tärkavad erilised taimed, mida suvel üldse näha ei ole. Salumetsades on kevadlillede õidepuhkmise aeg. Näsiniin näitas esimesi roosasid õisi juba veebruaris ja õitsemine jätkub siiamaani. Tärkamas on käopäkk, kuldtähed. Mõnda aega on juba lennanud liblikad. Tammekännu enda esimesena silmatud liblikas oli kirju.

Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates oli külas loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd.
Pärnu Postimehe taskuhäälingu saates oli külas loodusväärtuste ekspert Indrek Tammekänd. Foto: Grete-liisa Sihver

Tammekänd soovitab välja valida mõne pajupõõsa ja vaadelda seda õitsemise ajal. Praegu näha olevad pajutibud muutuvad peagi õiteks, mille peal käib putukate pidu. Paju on oluline liik tolmeldavatele putukatele. Pajupõõsa olemasolust sõltub nii meie puuvilja- kui marja-, näiteks mustikasaak.

Loodust avastama ei peagi eriti kaugele minema. Võib vaadelda ja jälgida oma koduhoovi päikeselisemat poolt, sest seal tärkab elu esimesena. Põneva elustikuga on Reiu jõe äär, kus Tammekänd on tänavu juba kohanud rästikut ja päikesepaistel peesitavaid sisalikke.

Kevadine aeg sobib saatekülalise kinnitusel imehästi loodusvaatluseks. Putukad, roomajad, kahepaiksed on nii palju aeglasemad, et neid saab lähedalt jälgida ja pildistada. Hiljem kodus võib püüda foto järgi nende liiki määrata.

Põhjalikumalt kuuleb kevade eri palest Pärnu Postimehe sellenädalases taskuhäälingu saates “Sõnu ei söö”. Saatekülalist usutlesid ajakirjanik Sirle Matt ja arvamustoimetaja Raido Keskküla.

Märksõnad
Tagasi üles