Kossutiimi juht ajaloolisest medalist: See on kindlasti kõvem kui mullune eestikate hõbe

Robert Valge siiras rõõm. Foto: Paf League

• Bussisõit saalist hotelli kulges haudvaikuses, sõnu ei saadud suust õhtusöögilgi.
• “Uskumatu seltskond!” kiitis eestvedaja Pärnu poolehoidjaid.
• "Kaks fänni jooksid platsile, pisarad silmas – see medal läks neilegi korda."

Pärnu Sadama korvpallimeeskonna nädalavahetusest annaks vändata põneva süžeega mängufilmi, sest nende teekond klubi ajaloo suurima saavutuseni kulges kui Ameerika mägedel.

Pärnakad sõitsid Riiga Eesti-Läti korvpalliliiga finaalturniirile hea tunde pealt. Oli ju veerandfinaalis kahel korral Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo paika pandud ja vahetult enne hooaja tähtsamaid lahinguid koduses meistriliigas 47 punktiga Rak­vere Tarvast loputatud.

Poolfinaal Viimsi vastu oli viimase veerandini kõva punkt punkti heitlus, kus kord oli peal üks, kord teine. Viis minutit enne­ lõpusireeni sopsas pärnakate viimane täiendus Troy Barnies lühikese ajaga kaks korvi ja Sadam saavutas mängu suurima, seitsmepunktise edu. Arvestades mängu kulgu, mõtles ­ilmselt nii mõnigi suvepealinna satsi poolehoidja juba finaalist.

Neetud 7:0 spurt

Kolm ja pool minutit enne lõpusireeni tabas Sadamat krahh: Viimsi liider Rain Veideman tabas kolmese ja samal ajal tegi meie keskmängija Artūras Valeika ebasportliku ja ühtlasi oma viienda vea. Viimsi tabas vabaviskeid 4/4 ja teenis ühe rünnakuga seitse (!) silma. Korralik edu oli maha mängitud ja kõik algas nullist … (70:70).

“Vaatasime olukorra pärast videolindilt üle … no ei olnud ebasportlik viga!” raius tiimi juht Johan Kärp pühapäeval pärast pronksimatši.

Lõpp oli juba loterii, kust peavõidu tõmbas Viimsi. Ehkki Pärnu suutis viimasel minutil viiepunktisest kaotusseisust ­välja tulla, kui Andris Misters ­tabas kaks “hullu” kolmest, jäi 81:81 viigiseisul lõppsõna ja üheksasekundine rünnak viimsikatele. Dramaatilisele etendusele pani punkti Devin Harrise 0,6 sekundit enne lõpusireeni tabatud raske kahene, võiduvise ...

Kõik! Viimsi vihtus võidutantsu ja pärnakaid tabas must masendus. Robert Valge kaame nägu mängu järel intervjuud andes ütles kõik: kui oled ikka kogu hooaja kõvasti pingutanud, jõudnud poolfinaali välja ja siis nõnda karmilt tappa saada … see on valus.

Kuidas on võimalik mäng kaotada, kui pärnakad võtsid koguni 21 ründelauda ja tegid vaid kuus pallikaotust? “No ­täpselt! Eks süvaanalüüs tuleb hiljem, aga eks see 7:0 spurt oli murdehetk,” tunnistas Kärp, kelle sõnutsi mängis mäkra ­nigel viskeprotsentki, mis oli Viimsi kasuks 48:36.

Bussisõit saalist hotelli kulges haudvaikuses, sõnu ei saadud suust õhtusöögilgi. Enne und räägiti siiski suud puhtaks ja tõdeti, et poolfinaali kaotus pole veel maailma lõpp ja satsil on endiselt võimalust klubi ajalugu teha. Kõva vaimu süstis meestesse ka peatreener Heiko Rannula mängueelne moti­vatsioonikõne.

Robi hiilgemäng

Kolmanda koha lahing Ogre vastu oli Robert Valge ja Alterique Gilberti sõu, kes paugutasid kahepeale Pärnu 84 punktist koguni 50. Seejuures jättis peatreener Rannula duo mängu alguses pingile! Millest sel­line lüke?

"Tehtud: see on pronks!" Foto: Paf League

Kaval rebane selgitas mängujärgses intervjuus seda sõnapaariga: treeneri tunnetus. “Gilbertit olen varemgi välja jätnud: alustame veidi meeskondlikumalt ja siis ta tuleb, toob teravust ja kasutab ära, kui vastastel on vead täis. ­Robi jäi välja, et saak­sime kaitses rohkem vahetada ega jääks korvi all hätta,” põhjendas Rannula.

Muidugi on kõik mängijad-treenerid-taustajõud ja söödud-katted-lauapallid tähtsad, aga no kuidas need kaks siis 84:77 võidumängus lustisid? Kui ­Gilbert viskas 20 silma, kogus Valge üleplatsimehena 30 punkti. Ja veel millise efek­tiivsusega: visked mängust 10/11 – see on 91 protsenti!

Kui Valge ülesanne ongi punkte visata – ta on tõupuhas shooting guard ehk viskav tagamängija –, siis seekord säras snaiper kaitsemänguski, kui hoidis Ogre vägede juhataja Rinalds Sirsniņši viie punkti peal ega lasknud mängujuhil kor­dagi rahulikult hingata. “Robi tegi supertööd!” kiitis Rannula.

“Ise oli täiesti “punases” ja palus, et võtke mind välja,” sekundeeris Kärp. “Aga kiita tuleb kõiki!”

Valge tunnistas mängujärgses intervjuus, et poolfinaali kaotus tõmbas ikka kõvasti masti maha. “Enne mängu oli end ­väga raske käima saada,” nentis 24aastane pallur, kes võttis Viimsi kaotust isiklikult. “Mina tegin kehva mängu ja ­kogu sats tegi – me saame ikka väga palju paremini mängida. Aga täna, kui jooksma saime, tundsin, et meie mäng on tagasi.”

Robert Valge käsi oli pronksimatšis tulikuum. Foto: Paf League

Valge lisas, et esimene ­medal Eesti-Läti ühisliigast on pärnakatele suur kordaminek. “Meile korrati juba enne mängu, et poolfinaali kaotus oli raske, aga kolmas koht on satsile väga tähtis – seda pole mitte kunagi saadud ja me peame selle ära võtma. Olen väga rahul!” rõõmustas tagamängija, kelle kaks intervjuud umbes 19tun­nise vahega erinesid kui öö ja päev.

Fännide panus

Kärp tunnistas, et hooaja alguses ei tihanud ta ühisliiga pronksi peale mõeldagi ja novembris-detsembris polnud klubil kuigi head väljavaated. Siis tehti mõni mängijate vahetus ja saadi õige hingamine kätte.

Andris Misters võttis pärast pronksi teenimist Albertique Gilberti enda embusse. Foto: Paf League

“Nüüd on pronks ja klubi ajaloo parim saavutus käes – see on kindlasti kõvem kui mullune eestikate hõbe. Respekt poiste ees, kes suutsid pärast sellist kaotust end kokku võtta ja meile ajaloolise medali ­ikka ära tuua,” rõõmustas klubi juht.

Kärbi sõnutsi ei saa kiit­mata jätta suvepealinna fänne, keda oli Riias umbes paarsada.

“Uskumatu seltskond!” rõhutas eestvedaja. “Pronksimatšis karjusid nad ­Ogre fännid üle ja kuulda oli ­ainult “Pärnu, Pärnu!” Mis eriti südame soojaks tegi, et võrk­palliklubi fännidki tulid meid toetama – müts ­maha! Fännide pärast me seda asja ju teemegi. Kaks fänni jooksid platsile, pisarad silmas – see medal läks neilegi korda. Need on toredad hetked!”

Kärp tunnistas, et nädala­vahetus oli üks suur emotsioonide virvarr. “Absoluutselt: kord oli motivatsioon maas, siis jälle üleval. Nüüd paneme eestikaid edasi ja kõik on hästi!” kinnitas ta.

Pärnu pikkade sektor: Valeika (vasakult), Barnies ja Kirves. Foto: Paf League

Eesti meistrivõistlused kujunevad tänavu suure tõenäosusega kümnendi põnevaimaks ja ettearvamatuks. Pärnu juba näitas, et Kalevit on võimalik võita seeriaski ja lõi Eesti esiklubi staatuse kõikuma. Viimsi teenis ühisliigas hõbeda ja kindlasti on näljased ka TalTech, Tartu ja Rapla.

“Cramo on tulnud meile natuke lähemale ja neid on võimalik hammustada – mõni aasta tagasi oli see võimatu,” arvas Kärp, kelle sõnutsi on nüüd oluline, et rahvas leiaks tee saali ja ulataks pärnakatele abikäe. “Cramot võites ju kirjutati, et tegime sohki – nii täpselt oligi! Rahvas on meie kuues mees väljakul, tegelikult ka!”