ARVUSTUS ⟩ Issand, kui suur on su loomaaed

Et dokumenteeritu ellu ärkaks, on vaja meisterlikku kokkumängu ja seda lavastus pakub. Foto: Priit Loog/Endla teater

Inimesed on erinevad ja samas nii sarnased: ­vajadus millessegi või kellessegi uskuda, loota ja armastada on inimloomuse põhiolemusse kui kodeeritud. Kes usub taskus oleva kastanimuna õnnetoovasse olemusse, kes aga hoopis ähvardavasse süvariiki – ühiskondlikud vaidlusedki on sageli tõstatatud emotsionaalsete usuküsimustena.

Meie seas on aga inimesed, kes usuvad üht teadvustatud konfessiooni usutunnistusena: nad on kas kristlased, baptistid, budistid, õigeusklikud või midagi muud.

Endla lavastajat Laura Jaanholdi ja lavastusdramaturgi ­Anne-Ly Sovat on huvitanud, mis elu elavad religioossed inimesed Eestis ja kuidas nad ise ennast tunnevad – kuidas neisse suhtutakse. Nad intervjueerisid 17 usklikku inimest ja kuuldud lugudest sündis dokumentaalteatri laadis lavastus, dokumentaalfantastika “Issanda loomaaed”, mis esietendus aprilli alguses.