/nginx/o/2022/04/13/14483198t1h7e28.jpg)
Viimased 30 aastat on Euroopa rahvad nautinud rahu, vabadust ja ühiseid arenguvõimalusi. Nüüd aga on Vene revanšism hävitanud kõik selle hea, mis kümneid aastaid on toiminud just Euroopa rahu ja stabiilse Euroopa nimel. Aga üleilmsest turvalisusest, julgeolekust on jäänud ainult varemed, nagu on alles vaid varemed Ukraina linnadest, mille on puruks pommitanud Vene raketid, Vene õhuvägi.
Kõik rahvusvahelised institutsioonid, ÜRO, OSCE ja teised, peavad meid toetama. Nad ei ole võimelised praegu peatama Venemaa agressiooni, kuigi just selleks oli loodud regionaalne allianss ja eelkõige NATO. Praegune olukord ei ole lihtne, kellelgi ei ole 100protsendist kindlust, kas hakatakse reaalselt kaitsma oma liikmeid Venemaa mastaapse pealetungi eest, nagu toimub praegu Ukrainas.
Hiljem võib saada sellest pealetung, kus kasutatakse massihävitusrelvi. Esimest korda paljude aastate jooksul on suur julgeolekurisk, et Venemaa kasutab tuuma- või keemiarelva. Venemaa juhid ütlevad otse, et vallutaksid kõik Euroopa riigid. Nad ei räägi sellest üksnes emotsioonide ajel, vaid süsteemselt, õpetades Vene auditooriumile, et sõda naabrite vastu on normaalne.
Venemaa püüded Ukrainat hõivata kaheksa aasta kestel on teinud Euroopa julgeolekureaalsusega sedasama, mida on teiegagi tehtud: massiküüditamine, soov hävitada kõik, kes toetavad rahvusluse ideed.
/nginx/o/2022/04/13/14483201t1ha4ea.jpg)
Praegu on üle 500 000 ukrainlase sunniviisil ümber asustatud. Kujutage endale ette, kui okupandid võtaksid näiteks eesmärgi viia minema kogu Tallinn. Oli linn ja järsku enam pole. See tähendab kolmandikku kogu teie riigi elanikest.
Deporteeritud ukrainlased jäetakse ilma dokumentidest, ära võetakse kõik, kaasa arvatud telefonid. Nad viiakse Venemaa kaugetesse regioonidesse ja igat moodi takistatakse neil tagasi Ukrainasse tulla. Lapsed eraldatakse vanematest ja tahetakse anda Vene peredele ebaseaduslikult adopteerida.
Ukraina linnades, mis on Venemaa rünnakute alla langenud, on juba kümneid ja kümneid ohvreid. Venemaa sõjavägi kasutab kõiki relvaliike ja õhulöögivariante, kaasa arvatud fosforpomme ja muid relvi, mis on rahvusvaheliste normidega keelatud. See on selge terror tsiviilelanike vastu. See on püüd murda rahva vastupanu ja hävitada see põlvkondadeks.
Miks Vene riigi juhid seda kõike teevad? Mis on Moskvas tekitanud karistamatuse tunde? Ma olen kindel, et te teate vastust sellele küsimusele. See on selge.
Ühelt poolt on Venemaa saavutanud püsiliikmena julgeolekunõukogus olukorra, kus ta võib vetostada otsuseid ka teiste regioonide suhtes, kus ta sõdib. Teisalt, Venemaa juhtkond ei usu, et Euroopa suudaks Venemaa vastutusele võtta, kohustada teda tagama rahu. Nad panustavad Euroopa killustatusele.
Euroopa Liit ei tohi olla küüditamise sponsor, Euroopa Liit ei pea olema sõja sponsor.
Praegu võib Venemaa kas peatada või kaotada väga pikaks ajaks lootuse kogu Euroopas vabale ja tsiviliseeritud elule, mis poleks reguleeritud jõu, vaid rahvusvaheliste normidega. Ma olen tänulik, et te saate sellest aru.
Juba on kirjutatud üks hea lehekülg meie ühises loos: kümnete tuhandete eestlaste kogunemine 26. veebruaril Tallinna südames Vabaduse väljakul, kus te toetasite Ukrainat ja Euroopa vabadust. Eesti oli üks esimesi, kes andis Ukrainale vajaminevat abi. Eriti relvaabi. Olen siiralt tänulik teie toetuse eest!
Te olite ja jääte meie kindlateks toetajateks ülejäänud Euroopa organisatsioonideski, kaasa arvatud sanktsioonipoliitikas. Olen tänulik, et olete keeldunud Vene energiakandjatest, kaasa arvatud gaasist, mis muudab Venemaa enesekindlaks. On tähtis otsida samasugust suhtumist teisteltki rahvastelt.
Aga me peame tegema kõike palju rohkem, et peatada Euroopa tagasiminek 1940. aastatesse, kus me nägime okupatsiooni, mille elas üle ka teie riik. Korduma ei pea need ajaloo mustad leheküljed, kui ukrainlased ja eestlased saadeti paljudeks aastateks Siberisse või kaugele Venemaale. Sealt leiab küllaldaselt Ukraina ja Eesti inimeste haudu, kus on hukkunud kommunismiküüditamise ohvrid.
Kutsun teid üles leidma Euroopa Liidus vahendeid, mis tõesti mõjuksid Venemaale ja tooksid kõik sundasumisele saadetud tagasi koju. Euroopa Liidul on jõudu seda tagada ja ta peab seda kasutama. Kuni Venemaa ei too tagasi Ukrainast välja viidud tuhandeid varastatud lapsi, ei pea ta saama ühtegi senti Euroopa ettevõtetelt ega riikidelt. Euroopa Liit ei tohi olla küüditamise sponsor, Euroopa Liit ei pea olema sõja sponsor.
/nginx/o/2022/04/13/14483202t1h3181.jpg)
Veel tõsisemalt tuleb suhtuda sanktsioonidesse Venemaa vastu. Sanktsioonid on möödapääsmatud, sest need on praegu ainuke viis sundida Venemaa rahule. Ma kutsun teid üles, et kinnitada Euroopa Liidus uus ja väga oluline sunniabinõu Venemaa vastu: blokkida Venemaa pangad täielikult, mitte ainult osa neist, vaid kõik. Kutsun üles lisama teid ka nafta sanktsioonide hulka, tarvis on embargot kogu Euroopa Liidus.
Ja palun teie riiki ja spetsialiste liituda töörühmaga, mis on loodud, uurimaks sõjakuritegusid sõltumatu Ukraina territooriumil. Tehniline abi on samuti asendamatu. Juba praegu on kümneid tuhandeid inimesi piinatud ja tapetud, pommitatud on sünnitusmaju, palju toiduladusid ja inimesi, kes on varjendites.
Nad teadsid, et seal peidavad ennast – rõhutan – lapsed. Selle 49 sissetungipäeva jooksul on Vene sõdurid ilmutanud kogu oma julmust.
Kõiki sõjakuritegusid peab kindlasti uurima, tuvastama süüdlased ja nad üles leidma. Ükskõik, kui palju selleks aega kulub. Aga kui teeme seda koos, ülejäänud Euroopa riikidega, suudame seda palju kiiremini. Enamikku süüdlastest pole toimepandud sõjakuritegude eest veel vastutusele võetud.
Kõiki sõjakuritegusid peab kindlasti uurima, tuvastama süüdlased ja nad üles leidma.
On põhimõtte küsimus, et uus põlvkond Vene mõrtsukaid vastutaks. Nad tuleb võtta vastutusele praegu, et neid ei peaks pärast otsima sõjakuritegude järel, mis on toime pandud Baltikumi ja Poola või muude riikide vastu. Kõik, kes on valinud endale vabaduse 20. sajandil, peavad saama seda hoida 21. sajandilgi.
Ukraina jääb alati tänulikuks Eestile meie riigi toetamise ja Euroopaga lõimimise eest. Ma olen tänulik, et te mõistate: Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga ei ole majandus- või mingi abstraktne poliitikaküsimus. See on Kesk‑ ja Ida-Euroopa julgeoleku ning vabaduse ja demokraatia tagamine.
/nginx/o/2022/04/13/14483200t1he166.jpg)
Ukraina peab saama Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse lähiajal. Ja pärast seda, kui Venemaa on sõja kaotanud, on tähtis see lõpule viia. Venemaale ja kõigile revanšistidele peab kohale jõudma, et sõda ei vii soovitud tulemuseni.
Me töötame juba IT alal, demonstreerime ülejäänud maailmale tänapäevaste digilahenduste eeliseid riigijuhtimises ja pärast sõda hakkame seda veel rohkem näitama. Järjest aktuaalsemaks muutub, et riigiasutused saaksid töötada edasi ja küberturvalisuse ettevõtted tuleksid tagasi.
Mõne tunni pärast jõuavad Kiievisse kolme Balti riigi presidendid ja Poola president. Ma ootan väga kohtumist nendega, teiste seas teie presidendi härra Alar Karisega. Sellised visiidid meie riigi pealinna on meile väga tähtsad. Ka Euroopa toetus on meile vabadusvõitluses tähtis. Tõend sellest, et Euroopa vabaduse kaitsjad ühendavad edaspidigi jõud, tegemata Venemaale mis tahes poliitilisi või majanduslikke reveransse.
Eurooplased peavad kasutama kogu jõudu, et uuendada ja taastada õigus ja õiglus Euroopas. See on ülesanne, mida saame kogu Euroopas ja Euroopa Liidus täita ainult koos ülejäänud sõjavastase koalitsiooni liikmetega. Kui Euroopa raiskab aega, kasutab Venemaa seda ära, et laiendada oma sõjategevust ka teistele aladele. Kuid üheskoos ei luba me sellel kunagi juhtuda. Suur tänu! Suur tänu, Eesti! Slava Ukraini!
/nginx/o/2022/04/10/14477089t1h76c3.jpg)