Kolumn ⟩ Aitäh sinika eest!

Siiri Erala. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Selle nädala kolmapäeva õhtupoolikul leidsin end ühel hetkel keset metsa põlvili, valuaisting ajju sööstmas. Olin mõni minut varem tuttavalt terviserajalt kõrvale pööranud ...

Pärast sürreaalsetest uudistest tulvil päeva asutasin end metsa jalutuskäigule. Tundsin, et ilma ei suuda ma töömuredest välja tulla ega ilmselt uinudagi. Sattusin üsna pea pärast rajalt metsavahele pööramist kevadisest sulaveest üleujutatud paika. Tagasi ei tihanud tagasi pöörata. Sumpasin loikude ja tormimurru vahel, otsides kohta kuiva jalaga kodu poole saada. Lolli peaga murdsin endale mahakukkunud männilt tugikepi ja üritasin vesist kohta mööda puutüve ületada.

Pehkinud kepp loomulikult murdus ja libastusin märjal tüvel.