Üle 40 aasta Peterburis elanud pärnakas Külli Sulg väidab, et elutöö või üks väga tähtis lubadus on tal veel kindlasti vaja realiseerida: läbi bürokraatia kadalipu peab Peterburi Jaani kirik saama taas koguduse omaks.
Külli Sulel on üks lubadus täitmata
24. veebruar 2012, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külli Sulg on naine nagu orkester. Pensionieale vaatamata töötab ta erafirmas personalijuhina, kannab hoolt kõigi Venemaa eesti seltside eest, tegeleb Peterburi eesti lehega, esindab nii kohalike võimude kui Eesti ees kogu Peterburi ja ümbruskonna eestlaste diasporaad. Tähtis fakt on seegi, et ta on üles kasvatanud kolm tublit last.
“Me, Peterburi eestlased, oleme aktiivsed: on laulukoor, tantsurühm, käsitööring. Näitame kõigile, et oleme midagi muud, kui mõnikord pressist või mõne poliitiku suust Venemaal kostab,” kinnitab iga päev kolm–neli tundi eesti asjadega tegelev Sulg. “Tunneme, et meid austatakse endiselt: võimudega on hea koostöö, rahva seast kostab meenutusi Pärnu rannast ja Eesti piimatoodetest, loomulikult teavad kõik Vana Tallinna likööri.”
Kerge sealne asjaajamine ei ole, sest bürokraatiat on Venemaal uskumatult palju ja sellega saab hästi hakkama vaid kohalikke tavasid tundev inimene.
Külli Sulg, kes jõudnud oma probleemidega kord isegi Peterburi eelmise kuberneri, nüüd Moskvasse riigiduumasse edutatud Valentina Matvijenko jutule, teab, kui vaevarikas ja Eesti inimesele kohati arusaamatu on Venemaa aruannete, lubade, kirjade ja kooskõlastuste põhjatu-lõputu põld.
Kirikut ehitab Sulg kümme aastat
Külli Sulg võtab mütsi maha Eesti kunagise saadiku Jüri Trei ees, kes Peterburi Jaani kiriku tagastamise teema kunagi tõstatas. Sule järgmine tänu kuulub toonasele kultuuriministrile Urmas Paetile, kes teema kuulda võttis, ja kolmas aitäh Aivar Mäele, kes kiriku valmis ehitas.
“Nüüd on vaja lahendada omandi küsimus,” tõdeb Külli Sulg. “Eestikeelsed jutlused on meile väga tähtsad nagu eesti keele päevadki. Muidu küpseme siin oma mahlas ja kuivame lõpuks kokku, nagu juhtus Siberi eesti küladega. Kiriku paberid on kõik ametiasutustesse edastatud, ootan, et linn vastavalt Venemaa lubavale seadusele religioosse kinnisvara tagasi kogudusele vormistaks. Siis on minu kümne aasta ehitamine tehtud ja lubadus täidetud.”
Peterburi Jaani kiriku eestikeelsetel jumalateenistustel, milleks nüüd kaks korda kuus pastori saatmiseks rahvuskaaslaste programmist ilmselt taas raha leitakse, käib tavaliselt 30-40 inimest, aga suurüritustel nagu nüüd 26. veebruaril Eesti iseseisvuspäeva ja Peterburi Eesti kultuuriseltsi 20. aastapäeva tähistamine, tuleb kokku 150 inimese ümber.
Pärnu jääb ikka Pärnuks
1966. aastal Pärnu Lydia Koidula nimelise 2. keskkooli lõpetanud Külli Sulg ütleb, et ei kujuta ette suvepuhkust ilma Eestita. “Pärnu jääb mulle millekski väga eriliseks,” kinnitab ta. “Nagu ka Koidula kool. Mul on ikka veel nostalgia oma vana punase koolimaja suhtes. Meenub minu ajal õppealajuhataja olnud Armas Kuldsepa lause: kui uksest asja aetud ei saa, tuleb minna aknast, ja kui aknast ka ei saa, siis kusagilt pilust ikka saab.”
Külli Sulg arvab, et Koidula kooli toonane juhtkond tegutses väga targalt ja julgelt. “Meid kasvatati ja julgustati iseseisvalt tegutsema. Raamistik oli kindlasti olemas, aga me ei tunnetanud seda, ju siis juhtkond nii peenelt piiride vahel laveeris,” leiab ta.
Vend on tubli poiss
Samuti nagu ta isegi presidendilt kõrge autasu saava vend Jaagu kohta ütleb Külli Sulg tunnustavalt: poiss (peagi 60seks saav vend jääb vanemale õele alati poisiks, E. H.) tegutseb Viljandi Metallis ja näeb vaeva, et anda inimestele tööd.
“Jaagu põhimõte on alati olnud kõike ise, oma käte ja peaga teha ning seda printsiipi järgib ta ilmselt ka oma ettevõtet juhtides. Probleemidele otsib ta kõrvalepõiklemise asemel lahendusi, uusi väljakutseid Jaak ei karda,” räägib Külli Sulg.
“Koolis oli ta nagu paljud poisid Kuldsepa sõnade järgi loru, aga see, kuidas ta oma ettevõtte ja töötajate huvides masu ajal ajusid ragistas ning kui tagasihoidlik ta oma töise haarde kõrval isiklikus elus on, väärib austust,” lisab õde.