Ago Anderson: Pidime Hamleti monoloogi rääkima kätekõverdusi tehes

Endla teatri lavastus "Põrgupõhja uus Wanapagan". Ago Anderson (vanapagan ehk Jürka). Foto: Priit Loog/Endla teater

Kui Ago Andersonilt küsida, mis on Tartu vaimu eeskujul tema koduteatri Pärnu Endla vaim, jääb ta mõttesse. Ja lausub siis, et 1994. aastast siin töötanuna peaks ta sellele ju vastata oskama.

Aprillis 50aastaseks saanud ja äsja taas aasta publiku lemmikuks valitud näitleja pakub, et vaimsuse loovad kõik inimesed koos. Juubilari kolleegid söandaksid sellele üsna tõenäoliselt vastata ka nõnda: Anderson ongi Endla vaim selle kõige paremas mõttes.

Mis teile Endla teatri juures meeldib, on siin mingi oma vibe või vaim? Nagu Tartus.

Ma olen siin nii kaua olnud, et peaksin oskama sellele küsimusele vastata, aga ma ei oskagi sellele vastata. Arvan, et see nägu kujuneb inimestest, kes siin tööl on. Näitlejatest, loomingulisest juhist, dramaturgist, mis materjali mängitakse ja kes mängivad. Kuna aeg-ajalt läheb osa ära, osa tuleb, on see muutlik nägu. Keeruline küsimus, selle üle peaks natuke mõtlema, mis nägu Endla teater on.