Kormoranide pealetung jätkub

Kormorane koguneb Pärnu jõele kalaga maiustama aasta-aastalt aina rohkem. Foto: Verner Vilgas

See olnuks nagu ­eile, kui kirjutasin arvamuslugu aastatagusessse Pärnu Postimehesse teemal “Kormoranid”. Just nii sõjaka pealkirjaga söandasin välja tulla, sest tõepoolest, kormoranid on juba mõnda aega sihikule võtnud Pärnu jõe ehk jõgikonna ja konflikt looduslikku tasakaalu silmas pidades muudkui paisub. Kas tuleb sõda, siis kelle vahel: linnud, kalad, inimesed, taimed, loomad ...? Loodan, et mitte, kuid aeg on tegutseda. Ja targalt.

2009. aasta 18. aprilli hommik. Sätin end kaldal vimmapüügiks Tammiste-poolsel ribal, kus laevavrakk lösutab Tindisaarte külje all. Lind laulab, vesi vuliseb, kala lööb sulpsu ja ... mida ma näen: vraki peal on kümmekond lindu, mustad kui tondid, lehvitavad tiibu ja kõkutavad. Lahe vaatepilt, aga pole selliseid elukaid siin enne näinud. Tore, liigirikkus, mõtlen, klõpsan paar pilti, vaatan eemal kalapala pärast võitlevaid kajakaidki ja süvenen kalapüüki, oskamata arvata, milline probleem nendest varsti siin saab.

Aeg lendab ja üha rohkem kormorane samuti, kuid mujalgi kui Pärnu jõel.

Vahepeal on geotähiseks kujunenud Merkuri vrakk leidnud tee vanarauapunkti. Pole hullu, kormoranid ei mahtunud sinna juba ammu ära.

2021. aasta 11. aprilli hommik, sätin end ... ei, mitte vimmapüügiks, vaid lummava, kuid jahmatava paneva vaatepildi tunnistajaks sealsamas Tindisaarte külje all ...