Eesti Vabariigi sünnilinn pidutses aastapäeval

Koolinoorsugu, Kaitseliit ja kaitseväe Lääne kaitseringkonna esindajad trotsisid ilma, sammudes aastapäeva rongkäigus rahvuslippude lehvides Alevi kalmistult Rüütli platsile. Foto: Ants Liigus

Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul toimus Pärnus Alevi kalmistul tavaks saanud mälestustseremoonia skulptor Amandus Adamsoni loodud Vabadussõjas langenute ausamba juures.

Pärnu linna esindasid volikogu esimees Vahur Mäe ja abilinnapea Meelis Kukk, maakonda maavanem Andres Metsoja, isamaalisi organisatsioone Trivimi Velliste. Peale nende asetatud pärgade avaldasid langenutele austust Kaitseliit, kaitsevägi, Eesti lipu selts ja Pärnumaa koolid.

Vaatamata koerailmale, liikusid noored Alevi kalmistult kolonnis Rüütli platsile, kus tänu Eesti lipu seltsile voogas lumelörtsises ilmas 94 sinimustvalget trikoloori. Just nii palju, kui Eesti Vabariigil aastaid.

Näitleja Sepo Seeman luges kunagise Endla teatri stiliseeritud rõdult ette ”Manifesti Eestimaa rahvastele”, nagu seda tegi advokaat Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918 ja on loetud igal aastal taasiseseisvunud Eestis.

Iseseisvuspäeva üritusel osalenud koolinoortele ja ilma trotsinud mitte väga rohketele kaaslinlastele pakkus rammusat hernesuppi koolitoitlustamisega tegelev OÜ Liisi.

Nii nagu esimest korda pakuti Rüütli platsil Eesti riigi sünnipäeva puhul kuuma kehakinnitust, olid noortel esimest korda rinnas sinimustvalged lindid, mille jagamise ja kandmise traditsioon oma riigi aastapäeval on taas sündimas.

23. veebruaril 1918 jagasid hakkajad koolitüdrukud iseseisvusmiitingul osalejatele rinnas kandmiseks sinimustvalgeid linte. Traditsiooni taastamise mõtte algataja oli Pärnu muuseumi direktor ajaloodoktor Aldur Vunk.