Segastel aegadel täidab raamatukogu ühiskonna tasakaalustaja ja ühendaja rolli

Kultuuriminister Tiit Terik kutsub avastama raamatukogudesse talletatud vaimuvara. Foto: Erakogu

Statistikaameti andmetel käib raamatukogus iga teine Eesti elanik. Just seepärast võivad eest­lased end ligemale 900 raamatukoguga nimetada mitte ainult laenutaja-, vaid ka lugejarahvaks. Nõnda on rõõm, et kultuuriministeerium otsustas esimest korda teema-aastate ajaloos pühendada 2022. aasta just nimelt raamatukogudele. Kuid milline siis on ikkagi raamatukogude tänapäev ja tulevik?

Raamatute ees oleme kõik võrdsed

Mõneti segastel aegadel täidab raamatukogu justkui ühiskonna eri gruppide tasakaalustaja ja ühendaja rolli. Loomulikult on igal lugejal individuaalsed eelistused, kuid printsiibis ütleme raamatukogudes kollektiivselt lahti ühiskondlikust staatusest, sest raamatud teadupoolest ei küsi vanust, sugu ega ametit. Seepärast võib raamatukogu nimetada üheks viimaseks demokraatlikuks ruumiks, kus kehtivad käsikäes arvamus- ja valikuvabadus.

Teisest küljest seisavad raamatukogud tänapäeval silmitsi olukorraga, kus neid sageli võetakse liialt iseenesestmõistetavana. Ehk just seetõttu, et nad paiknevad alati kusagil käe-jala ulatuses ja on meie lähedal pidevalt olemas. Ometi ei ole raamatukogud tänapäeval enam pelgalt raamatute kodu – nad on kogukonna ühendajad.