N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Linna- ja maarahva igati väljapeetud ühine vastuvõtt

Lisatud pildigalerii!
Silvia Paluoja
, reporter
Linna- ja maarahva igati väljapeetud ühine vastuvõtt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kontsertaktusel esines Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel, laulsid Rosanna Lints ja Uku Suviste. Publik plaksutas neile tänuks oma peopesad tuliseks.
Kontsertaktusel esines Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel, laulsid Rosanna Lints ja Uku Suviste. Publik plaksutas neile tänuks oma peopesad tuliseks. Foto: Urmas Luik

“Head vabariigi aastapäeva! Meil on see ju täna,” sirutus Pärnu muuseumi direktori ja Pärnumaa vapimärgi kavaleri Aldur Vungi hüvakäsi mulle kohalikul aasta suursündmuse külaliste hulgas tervituseks. Ajaloodoktor Vungi öeldud “täna” tähendas 23. veebruari, päeva, mil 94 aastat tagasi loeti Pärnus ja hiljem Toris ette “Manifest Eestimaa rahvastele”.

Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn ja selle päeva tähtsust rõhutas siinses kontserdimajas toimunud Pärnu linnavolikogu esimehe Vahur Mäe, meer Toomas Kivimägi, maavanem Andres Metsoja ja Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Eeri Tammiku ühine vastuvõtt väärikatele kodanikele.

Iseseisvuspäeva lävepakul seisjad kuulasid kontsertaktuse esimeses pooltunnis, mida Pärnu linnapea ja maavanem oma kõnes neile südamele panevad ja soovivad. Kuulajate poolel istusid teiste seas Soome Vabariigi suursaadik Eestis Aleksi Härkonen ja kultuuriminister Rein Lang, keda võib nimetada Pärnu saadikuks Eestis, kuna kaasa kaudu on tal tihe side meie maakonna, eriti Tihemetsaga.

Südamesse sõnad

Kaunis tava on linna- ja maarahva mahutamine Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud tippüritusel linna suurimasse, ligi 1000kohalisse kontserdimaja saali.

Neljapäeva õhtul ei olnud kohad viimseni hõivatud, ilmselt takistas tervis või lörtsine ilm mõnegi oodatu kohaletulekut. Seda nendegi hulgast, keda pärjati. Nii ei näinud sädevil publik oma silmaga Pärnumaa vapimärgi kavaleri, Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktorit Andres Laanemetsa, Pärnu linna vapimärgi kavaleri legendaarset erukaptenit Harald Nugiseksi ega Pärnu linna teenetemärgi kavalere sõudeteerner Matti Killingut ja Sotšiga sõprussilla loojat Ugo Reiljanit. Aga nende sõnas tutvustamise järel kõlanud tänuaplaus oli nii tugev, et kostis ilmselt tunnustatute kõrvu, viibigu nad millises ilmakaares tahes.

Kuulajatel tegi südame soojaks nelja-aastane Pirjo-Liis Parts, kes sadade silmapaaride ees põnnamata esitas “Kodulaulu”, klaveril saatis teda muusikaõpetaja Margrit Kits. Ja veel üks väike solist, Uku Kütt, võttis mikrofoni, et laulda “Väikesed tammed”. Tema järel esitas Angeliina Laanepõld laulu “Lilled ja maasikad”. Mõlemad mudilased laulsid õpetaja Piret Vaiksaare juhendamisel.

Pärnumaa vapimärgi kavaler, kenas soengus ja salatirohelises kostüümis Maie Ausmeel, Varbla valla sotsiaaltöötaja, helgitas silmanurgas pisaraid, kui ta lavalt ütles, et peab oma töös kõige tähtsamaks inimest ja ju see ongi nüüd maakonnas nii kõrgelt tunnustatud. Ja enne veel, kui vastne pärjatu oma kohale istuda jõudis, kallistas teda Varbla vallavanem Sivar Tõnisson ja ulatas kaunid roosid.

“Erakordselt hea on elada Pärnus ja Pärnumaal, see on hea koht oma laste kasvatamiseks,” kinnitas laulupidude ema, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee, võttes vastu Pärnumaa vapimärki. “Tore on tulla Tallinnast Pärnusse, see on nagu Fellini filmis. Ja Tallinna maantee Selveris üks poisipeaga kassapidaja alati räägib minuga. Kas te usute, et Tallinnas poes räägib keegi minuga?”

Vastuseks kõlasid naerupahvak ja spontaanne aplaus.

SA Pärnu Haigla juhatuse esimees doktor Urmas Sule laiendas enda tunnustamise Pärnumaa vapimärgiga oma töökaaslastele ja tänas abikaasa Katrinit, kes temast pärnaka tegi.

Oma ala meistrid

Pärnu tunnustas oma ala meistreid vapi- ja teenetemärkidega. Ja kõigil neil jätkus tänusõnu töökaaslastele, lähedastele, enda kohta taotluse kirjutajatele. Kauaaegne Koidula kooli ajalooõpetaja Maili Erastus lehvitas lavalt oma kunagistele õpilastele, kelle hulgas ka Vambo Talu ja Cardo Remmel.

Hambatohter Maaja Volli Pärnu linna vapimärki vastu võtmas nähes meenus küllap mõnelegi hambaarstil käimine. “Tänan kõiki, kes on märganud meie eriala ja meditsiinilisi edusamme,” kostis Voll.

Kui Pärnumaa vapimärgid kinnitas maavanem laval kavaleridele rinda, siis linna omad anti karbis kätte.

“Kuna vapimärk on selline, et selle kinnitamine on väga intiimne, peaks pugema naistele põue, siis anname need niisama kätte,” põhjendas meer vahepeal toimingu erinevust, mis tulenes sellest, et maakonna vapimärgil on küljes prosskinnitus ehk nõel, linna vapimärk tuleb aga kruvikesega kinnitada.

Kaheksa teenetemärgi pälvinud oma ala meistri hulgas astusid pro˛ektorite valgusesse kodanikuühiskonna väärtustaja Astrid Hindriks, kliiniline psühholoog, laste ja noorte vaimse tervise eest seisja Elen Kihl, rahvatantsuõpetaja Elfriede Nikolai, suupillipuhuja ja muuseumitöötaja Elmar Trink, ehitusettevõtja Urmas Veskimeister ja kunstiõpetaja Leili Voll.

“Kultuuriinimesed ei ole normaalsed, sellise pisikese palga eest teised tööd ei teeks, aga tunnustamine on neile vajalik,” ütles Elmar Trink.

Pärnu linna- ja maavalitsuse ja omavalitsuste liidu rahakotist kaetud suupistelauani jõudmise eel nautisid tähtpäevaüritusele palutud, sealhulgas kõigi Pärnumaa omavalitsuste ja volikogude juhid kaaslastega, kontserti, millel esinesid Pärnu linnaorkester, solistid Rosanna Lints ja Uku Suviste. Üksmeelne publik plaksutas neilt lisalaulu välja.

Suurepärane kava

Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude kava on alati olnud pisiasjadeni läbi mõeldud ja stiilne. Tänavuse seadis kokku kultuurikorraldaja, Pärnu linnaorkestri produtsent Helen Erastus ja teadustas Kilingi-Nõmme gümnaasiumi vilistlane, Endla näitleja Liis Laigna. Säravalt ja väga heas emakeeles luges ta ette tunnustatute tutvustused, saatis väikesi esinejaid käekõrval lavale ja tagasi ning tuli väga koduselt välja väikesest trükikuradist etteantud tekstis.

Fuajees juturingis tabas pilk troides mehi: Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Paal Põlluste. Linnapea kõne kohta ütlesid nad, et sellest jäi kõlama inimese kui enda ümbrust väärtustava kodaniku rõhutamine, ja maavanem alustas endale olulisimast sündmusest, poja sünnist.

“Kõned olid traditsiooniliselt tuumakad, aga kõrvu jäi see, et maavanem tundis uhkust lapse saamise üle,” märkis Surju vallavanem Jaanus Männik.

Omanimelise kooli omanik Jana Trink nentis, et kõned olid väga hästi üles ehitatud, neis leidus nii inimlikku kui ühiskondlikku südamele koputamist, ja kontsert oli suurepärane.

Märksõnad
Tagasi üles