Korrastamine – ühe õõvar, teise rõõm

Marie Pärkma ütleb, et korrastamiseks läheb vaja karpe, kaste, kuivainetopse. Foto: Erakogu

Kevaditi võtab enamik ette suurpuhastuse, viskab minema või annetab kasutult seisma jäänud kraami ja loob kodus põhjalikumalt korda. Kuid nende kõrval, kes tahavad vanast ja tarbetust lahti saada, leidub alati inimesi, kes hoiavad kõike alles igaks juhuks. Mine tea, millal kolme rikkis kohvimasinat ja kastitäit koitanud mantleid vaja võib minna … 

Mis põhjusel mõni kipub oma asjadesse uppuma ning kuidas neid mõista ja aidata, selgitab psühholoog ja koolitaja Siim Schvede. Soovitusi, kuidas kodu korda seada nii, et süsteem kestaks, jagab professionaalne korrastaja Marie Pärkma.

Miks ühele pakub rahuldust ja kergendust, kui saab asju sortida, ära visata? Samal ajal teine aina kogub ja hoiab kõike igaks juhuks alles – miks temal on raske asjadest loobuda?

Asjade äraviskamine või sortimine on üks osa nii millestki vanast lahtilaskmisest, uue energia saamisest kui üldiselt võttes iseenda korrastamise protsessist. On inimesi, kes suhestuvad asjadega, seega peavad nad muutma keskkonda (kas asju juurde ostma või ära viskama), et justkui tunda end elavana.