Pärnu – võimaluste linn

Pärnusse kavandatava uue silla vaade vasakkalda suunas. Foto: Mari-liis Vunder/trilog Studio OÜ

Märkasime eelmise aasta valimiskampaania ajal, justkui oleks Pärnu edu­tegur peamiselt silla rajamine. Uhkustunde loo­mise kõrval peame tunnistama, et sild ei peata rahvastiku vähenemist ega vananemist. Kõik teavad, et Tartu suurprojekt on praegu SÜKU (Südalinna kultuurikeskus, toim), Tallinnas linnahall – kui aga küsida, mis on Pärnu analoog pärast silla äralangemist, ei oska pärnakad isegi sellele vastata.

Kuna linnavõim oli valmis silda ­rahastama, on ju investeerimisvõimekus olemas. Seetõttu võiks sillapro­jekti arhitektide lahendust kärpimata ette valmistada ja küsida pärast riigikogu valimisi moodustatavalt uuelt koalitsioonilt tuge, mis tsentraliseeritud avaliku eelarve puhul on põhjendatud. Peame peaministripartei Tartu-lembuse pöörama tasakaalukaks arenguks, et Eesti Vabariigi sünnilinn saaks ­samamoodi nagu teise maailmasõja eel endale “riigisilla”.

Linna omavahendid saaks suunata projektidele, mis otseselt meile lisa­tulu looksid ja asukoha atraktiivsust tõstaksid. Peale Härma jalgpallihalli võiks ­ette võtta kontserte ja messe võõrustada suutva multifunktsionaalse jäähalli rajamise. Rahvaküsitluse põhjal pärnakate lemmikuks tunnistatud klubi Tempel väärib lahendust. Kahetsusväärselt lükkas linnavalitsus tagasi erakapitali kavandatud uue tennise-padeli keskuse hoonestusõiguse pakkumise, kuigi hüvitist küsiti vaid ehitushindade kallinemise katmiseks. Erasektori panus toob arendusse lisaraha.