INTERVJUU 38aastane maratoonar Roman Fosti: Motivatsiooni ja tahet mul jagub

Copy
Roman Fosti.
Roman Fosti. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Pikalt Eesti ja Keenia vahet pendeldanud Roman Fosti jääb nüüd perega Maarjamaale paikseks ja vaatab aasta lõpus tõele otsa: kas selle hooaja eesmärgid said täidetud ja kas jätkata tippsportlase karjääri järgmise olümpiani?

Eesti kõigi aegade kolmas maratonimees naasis äsja Keeniast ja pani end proovile kodumaa vanimal ehk 93. korda toimunud ümber Viljandi järve jooksul. 12kilomeetrisel ja 1947 osalejaga rahvajooksul jäid kõik pärnaka seljataha ja Fosti triumfeeris 36.10ga. Tugeva lõpuga edestas pärnakas semusid Ibrahim Mukunga Wachirat (36.17) ja Kaur Kivistikku (36.39).

"Päev enne jooksu närveerisin ja adrenaliin oli sees: kas ma ikka suudan kaht kanget konkurenti võita? Olin nädal varem tulnud Keenia mäestikulaagrist, kus treenisin väga pikalt ja mille lõpp kujunes suhteliselt väsitavaks," tunnistas Fosti, kes jõudis enne Viljandi jooksu kõva pingutuse teha Kaunase poolmaratonilgi, kus aitas Leedu kolleegi ja võidutses 572 jooksja hulgas 1:06,37ga. "Siis tegin rahulikumaid jookse Raeküla metsas ja alles laupäeval (päev enne Viljandi jooksu, M. P.) hakkasin väsimusest taastuma."

Päev pärast järvejooksu võitu oli Fosti taas sünnilinnas ja tiirutas legendaarsel Raeküla viiekilomeetrisel metsarajal kaks ringi.

Kui tihti te üldse Eestisse satute? Suurema osa ajast elate ja treenite ju Keenias, kus on teie peregi.

Just. Viimased neli aastat on olnud nii, et kui Eestis on külm ja pime aeg, siis olen Keenias. Võistlushooajal olin siin. Nüüd oleme paiksemaks jäämas: kolime perega siia ja mu poeg läheb 1. septembril esimesse klassi.

Keenia ja Eesti on ilmselgelt väga erinevad riigid. Kuidas te neid võrdleksite: millised eelised on spordimehel ühes ja teises riigis?

Märksõnad

Tagasi üles