Juhtkiri ⟩ Järjepidevus viib sihile

Nyxairi 50-kohaline Saab 2000 mullu Pärnu lennuväljal. Foto: Eero Vabamägi

Pärnul on põhjust rõõmustada. Pea kümme aastat varjusurmas olnud kohalik lennujaam ärkas taas elule ja võõrustas esimest Helsingist startinud ja liinilendu teinud raudlindu. Jaanipäevast algavad hooajalennud Rootsi pealinna ja Eesti suvepealinna vahel.

Siinse lennujaama lennukõlblikuks saamise teekond on kulgenud pikkamisi.

Kuigi arutelu Pärnu lennuraja kehva olukorra ja remondivajaduse üle algas hulga varem, võib märgiliseks lugeda aastat 2014. Just siis lõpetas AS Tallinna Lennujaam üle 6000kilogrammise stardimassiga lennukite teenindamise Pärnus ehk lakkasid tellimuslennud Soomest ja lämmatati eos lennufirmade huvi tulla Pärnusse veidi suuremate lennukitega.

Pärnu lennuvälja maandumisrada oli 2014. aastaks sedavõrd kehvas olukorras, et suuremate lennukite teenindamine lõpetati. Foto: Ants Liigus

Tollal algaski võitlus Pärnu lennujaama tuleviku pärast. Südant valutasid nii kohalikud turismiettevõtjad kui maakonna omavalitsused ühiselt. Kõik soovisid lennuühenduse jätkumist.

Samal ajal käidi välja muidki ideid, mida pealtnäha kasutu lennuväljaga peale hakata. Näiteks pakkus AS Pärnu Sadam välja, et kuna Tallina Lennujaam ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks Pärnu lennuvälja renoveerida, võiks sinna rajada logistikakeskuse. Põhimõtteliselt soovis sadam kasutada lennuvälja laoplatsina.

Tallinna Lennujaam ise käis tollal välja mõtte rajada siia hoopis vanade lennukite lahtivõtmise tehas.

Isegi kaitseväele pakuti siinset lennuvälja – Ämari varulennuväljana, kui sellega peaks midagi juhtuma. Selle pakkumise lükkasid sõjaväelased kiiresti tagasi.

Lennuliini käivitada pole kaugeltki kerge ja tulemusi ei näe kohe.

Ent pärnakad ei jätnud jonni ja võitlesid innukalt edasi oma eesmärgi nimel: luua otseühendus eelkõige Soome ja Rootsiga. Tuua siinsesse suurepärasesse kuurorti, kõrget kvaliteeti pakkuvatesse spaahotellidesse, maakonna imelistesse suvituskohtadesse, maailmatasemele golfiradadele ja Põhjamaade ühele ägedamale ringrajale huvilisi-turiste.

Pärnakate pihta lendas mürgiseid ja krõbedaid sõnu nii tollaste poliitikute, ametnike kui arvamusliidrite seast: mida te seal nüüd õieti soovite? Kas te ikka teate, et paari tunni kaugusele jäävad Riia ja Tallinna lennujaam? Milleks teile oma lennujaam?

2016. aasta mais toimus Pärnu rannas lennuvälja toetusaktsioon, kui küünaldest süüdati sümboolsed rajatuled. Foto: Mailiis Ollino

Siinsete inimeste meelsusest kõneleb vahest ilmekaimalt 2016. aasta mais korraldatud aktsioon, kui Pärnu rannas süüdati kohalike turismitöötajate algatusel 700 küünalt, toetamaks mõtet pikendada siinset lennurada kilomeetri võrra. Rannaliivale tekkis õhtuhämaruses küünaldega märgistatud improviseeritud lennurada.

Järjekindlus viis sihile. 4. oktoobril 2017 allkirjastasid toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius nii lennuvälja kui jaamahoone rekonstrueerimise koostöölepingu. Riik eraldas selleks 20 miljonit eurot.

4. oktoobril 2017 allkirjastati Pärnu linna, majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi ja AS Tallinna Lennujaama koostööleping, mis peab muutma Pärnu lennuvälja ja jaamahoone uueks ja suurematele lennukitele kasutuskõlblikuks. Foto: Urmas Luik

Kuid kõik ei läinud mängleva kergusega. Pärnakatel tuli valida, kas need miljonid eraldatakse kohaliku lennuvälja või Lelle–Pärnu raudtee remondiks. Valik langes lennuvälja kasuks. Seda eelkõige Rail Balticu ehituse lootuses.

Nüüd saame nautida harva kohatava üksmeele ja järjepideva töö vilju. AS Estonia SPA Hotelsi juhi Andrus Aljase arvates ei maksa esimesel kolmel aastal imet oodata. Lennuliini käivitada pole kaugeltki kerge ja tulemusi ei näe kohe, kuid lennuliinide käimapanek võtabki aega.

Kohaliku lennujaama taaskäivitamine näitab ilmekalt, et Pärnumaalgi annab korda saata suuri asju, kui jagub meelekindlust, südikust ja riskijulgust.