Mees, kelle käed ei liigu, joonistas pildid suuga ja pani need Tori rahvamajja näitusele

Copy
Allar Tael ootas oma esimest näitust väga.
Allar Tael ootas oma esimest näitust väga. Foto: Jüri Looring

Kaelast allapoole halvatud Allar Tael ootas väga, millal tal õnnestub oma joonistused esimest korda näitusele saata. Nüüd Toris kevadpühal avatud väljapanekul saab imetleda pliiatsijoonistusi, aga Tael on katsetanud ka akrüülvärvidega maalimist.

Kui maalib Tael ratastoolis istudes, siis joonistab pikaliasendis. Joonistuspliiatsi teibib ta puidust spaatli külge, mida omakorda hoiab hammaste vahel ja nõnda, peaga liigutades töö sünnibki. Pliiatsiga ulatub ta poole paberi peale. Teine pool valmib nii, et ta keerab pildi teistpidi või asetab ühele nurgale püsti. See omakorda tähendab hoopis teise nurga alt joonistamist. "Pool pilti teen õiget- ja pool tagurpidi," kirjeldab kunstnik loomisprotsessi.

Sedaviisi töötades paneb Tael end kahtlemata proovile. "Mulle ei meeldi joonistada midagi sellist, mis on hästi lihtne," avaldab ta. Lõpetamata pole tal, muide, siiani veel ükski pilt jäänud.

Kui käed ei liigu, siis kuidas kunstnik pliiatseid teritab? "Mul on patareidega masin," kostab Tael. Neid masinaid on tal aastatega kulunud umbes viis, sest üks aparaat peab vastu 1500–2000 teritust.

Tagasi üles