Lisaeelarve kindlustab julgeolekut ja toetab Ukraina sõjapõgenikke

Valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve on riigikogus läbinud esimese lugemise. Foto: Mailiis Ollino

Ukrainas jätkuv Venemaa agressioon on maailmapildis ida-lääne suhted taas teravalt lõhestanud ja nende lappimiseks kulub arvatavasti järgmise põlvkonna ­jagu aega. See tähendab, et peame pikka aega hoolitsema ise­enda turvalisuse eest nii riigi kui inimesena, selle kõrval toetama Ukrainat otseselt sõjalise varus­tuse ja humanitaarabiga.

On ilmselge, et kui Putin ja Venemaa ­sõja võidavad, oleme pikemas plaanis just meie järgmine sihtmärk. Ukraina võit on meie ja lääne demokraatiale ­ainuvõimalik.

Paraku kallineb sõja taustal energia. Põhjuseks nii Venemaa sanktsioneerimine rahvusvahe­liselt kui mitme klimaatilise ja majandusliku põhjuse kokkulangemine, olulisemad neist taastuv­energia puudujääk, saastekvoo­tide ja maagaasi märgatav hinnatõus.

Energia hind on üldise hinnataseme alus ja mõningase viivi­tusega mõjub see kõigi teenuste ja toodete hindu. Järsk hinnatõus halvendab aga inimeste igapäeva­elu ja toimetulekut.

Nii ongi meie valitsus välja ­tulnud 2022. aasta lisaeelarvega, sest möödunud aasta lõpus vastu võetud riigieelarves ei suudetud arvestada praegu toimuva, eel­kõige Ukrainas lahvatanud sõjaga. Lisaeelarve moodustab 2,2 protsenti rahandusministeeriumi ­kevadprognoosi järgsest sise­majanduse kogutoodangust ja rahastab kolme tähtsat komponenti kogumahus 802,9 miljonit eurot.

Need valdkonnad on riigi laiapindse julgeoleku ja vastu­panuvõime tugevdamine, energiaturvalisuse ja inimeste toimetuleku toetamine ja sõjapõgenike esmaste kulude katmine. Kind­lasti peab mõistma neid, kes tahaksid eelarves näha lahendusi ka paljudele muudele ühiskonna probleemidele, paraku ei suuda lisaeelarve kõike ja keskenduda tuleb sõjaga seotud olukorra lahendamisele.