Nädalast jäi kõlama ⟩ Tõesti, külm on!

Kevadsoe laseb end tänavu kaua oodata. Foto: Andres G. Adamson

Ilma üle on alati tore arutleda, sest ega me ise seda kuidagi mõjutada saa. Kiruda küll. Kuid on nagu on ja sellega peame leppima. Ent tänavu pärast ei tea mitmendat koroonatalve ja meid kõiki emotsionaalselt räsinud sõjakevadet ei taha kuidagi leppida n-ö kehva suusailmaga. Hiljaks jäänud kevadsoojus on aina üha rohkem kõne all argivestlusteski.

Mõne päeva pärast jõuame juba mai keskpaika, kuid puud on alles hiirekõrvus. Pole see nii tavapäratu midagi, et peame maikuus leppima tosina kraadi päevasoojaga ja et öösel langeb õhutemperatuur vahepeal allapoole nulli. Ilmataat on meid veel juunikuuski vahel lumega ehmatanud. Ometi on varasematel aastatel jaheduse kõrval sekka visanud ka  üle 20kraadise õhusoojaga päevi. Mai lõpupäevil aga oleme mõnikord haruharva saanud suisa 30kraadisest kuumusest rõõmu tunda.

Kurvaks teeb seegi, et vähemalt lähema nädala jooksul ei luba kodune ilmateenistus ega välismaised ilmasaididki õhusooja märgatavat tõusu.