Kuidas toimida projekti tellides?

Foto: Shutterstock

Ehitushinnad tõusevad, kuid arhitektidel on kevaditi ikka käed tööd täis. Miks siiski ehitatakse ja kuidas valutult oma tahtmist saada, kirjeldab kogemustega arhitekt.

Väiksema hoone puhul on võib olla materjalid varem valmis varutud, suurema puhul võivad rolli mängida eelnevad kokkulepped. See sõltub vajaduse eripärast. Kui tuleb vastus hinnapäringule, siis saadakse aru, mida üks soov tegelikult tähendab ja peab otsustama, kas võtta ehitamine ette või mitte.

Inimesed arvavad, et projekt on tasuta?

Kummaline, et vahel ollakse nõus kamina või lühtri eest rohkem maksma kui projekti eest. On palju erinevaid inimesi ja projekte, suurtel projektidel on ka suur tööjõu- ja ajakulu. On neid, kes otsivad odavat tegijat ja neid, kes otsivad tuntud nimelist arhitekti. Kui võtta läbi aegade, mis maksab ehitus või materjalid, siis projektitasu ei ole nendega olnud paraku võrreldav. Samas on meil ka olukord, kus igal aastal lõpetab kolme kooli peale kokku ligikaudu 70 arhitekti. See on riigi otsus, kusjuures, noorte jaoks ka päris raske stuudium ja töö. Kas kõigile ka tööd jagub, on omaette küsimus.

Mida tellija peaks teadma, kui hakkab projekti tellima?

Ta peaks leidma omale projekteerija, kelle suhtes tekib kontakt, usaldus, siis on projekteerija ülesanne teda juhatada, sest tellija ei pea teadma seadusandlust ja ka projekteerimise maailma.

Sõltumatult sellest, mida soovitakse ehitada, peaks alustama aga omavalitsusest. Sealt saab kokkuvõtva informatsiooni võimaluste kohta, mida üldse teha saab ja tohib.

Kas omavalitsus keelab ka?

Omavalitsusel pole huvi midagi keelata, omavalitsusel on kindlad reeglid, mis puudutavad üldist arengukava ja plaani. Kui mingid keelud tulevad, siis teatud põhjusel, kas krundil on kitsas miljööväärtus, muinsuskaitse, kas krunt asub ehituskeelu või piirangutega vööndis. Sellepärast ongi mõistlik kõik võimalused, ka head ja huvitavad, eelnevalt teada saada.

Oma kogemused?

Inimesi on palju ja erinevaid. Toredad inimesed on kingitus. Nad usaldavad, teevad koostööd, ei hangi ebamäärast informatsiooni kuskilt kõrvalt. Suure pere arutelud, kus igal liikmel on erinev arvamus, peaksid toimuma varem. Peaks olema üksmeelselt kokku lepitud põhiline nägemus, mida soovitakse. Projekteerimise käigus tekib lisaküsimusi, seega peaks olema eelnevalt ka kokkulepitud üksmeelne küsimustele vastamise viis. Üks, millega olen kokku puutunud, et küsitakse nõu ka teiselt projekteerijalt, samas projekti olemasolevat arhitekti sellest teavitamata. Tellija võib ikka kõhelda ja kindlust mujalt otsida, aga kui teine projekteerija hakkabki nõustama selja taga ise teadmata kõiki detaile ja situatsiooni, siis tekitab ta äärmiselt kurva ja kurnava olukorra. Sellistest projektidest üldiselt ei tule midagi head.

Kas projekt tuleb teha igasuguse muutuse korral?

Seda reguleerib seadusandlus ja omavalitsus. Teatud juhtudel ei ole vaja. See aga ei tähenda, et võib teha, mida tahad, sest tuletõrje, muinsuskaitse, miljööväärtuse ja ühiskonna nõuetele peab ikka vastama. Maal, hajaasustuses on lihtsam, aga linnas, kus kõik on tihedalt koos, on probleemid kiired tekkima. Seega, ikka ja seesama, kõigepealt on hea küsida omavalitsusest. Sealt saab esmased juhised, mida, kui palju ja kuhu saab, tohib ning on hea ehitada. See kõik käib väiksemate objektide kohta. Suurtel hoonetel või kompleksidel on omad reeglid, aga arendajad põhimõtteliselt ka teavad neid. Hilisem lammutamine või ümber ehitamine on alati väga kurb ja valus tegevus. Peab enesele aru andma, et protsess on avalik, ei ehitata ainult endale, vaid ka kõigile teistele, kes elavad meie ümber, kes käivad külas või lihtsalt mööduvad. Oma tegevusega muudetakse ühiskondlikku ruumi. Inimühiskond on kollektiivne nähtus, meil on kokkulepped, et me ei häiri naabrit, ei põhjusta õnnetusi, sobitume keskkkonda, mitte ei koorma seda.