Juhtkiri ⟩ Meie oma Postipapa

Skulptor Mati Karmini loodud pronkskuju avati Pärnus Rüütli tänaval Pärnu Postimehe esimese lehenumbri 150. aastapäevaks. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu Postimehe asutajat ja sellega järjepideva Eesti ajakirjanduse rajajana end kindlalt meie kultuurilukku kirjutanud, ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsenit peetakse Pärnus meeles tema igal sünniaastapäeval. Ükskõik, kas ülemöödunud sajandi tähtsündmustest möödub parajasti ümmargune arv aastaid või ei.

Lehekuu 16. päeval, mil papa Jannseni sünnipäeva tähistatakse, kogunevad asjaomased Pärnus Postipapa kunagise kodukoha õdusasse aeda, et üle anda linna tähtsaim elutöö auhind – Jannseni preemia. Samas asuvas majas tegutses Jannseni juhitud maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetuski. Nüüd asub seal Postipapa kuulsa luuletajast tütre Lydia Koidula nime kandev muuseum.

Väärib märkimist, et mainitud Jannseni auhinna pälvis 2002. aastal, kui Perno Postimehe asutamisest möödus 145. aastat, Eesti nüüdisaegse ajakirjanduse isaks nimetatud akadeemilise ajakirjanduse õppejõud Juhan Peegel.

Tasub meenutada, et Jannseni nimi ja tema kunagised teod pole Eesti kultuuriloos alati hinnatud olnud. Teda on peetud nii saksameelseks kui sakste ees lömitajaks. Selgelt halvustav ja ülekohtune oli Jannseni käsitlus just 20. sajandil ja eriti nõukogude ajal.

Jannseni ärkamisaja tegemisi ja tema kohta meie ajaloos on hakatud ümber mõtestama alles hiljuti.

Kolm aastat tagasi, Jannseni 200. sünniaastapäeval kirjutas ajaloolane Mart Laar ajakirjas Looming, et on aeg Johann Voldemar Jannseni aus nimi puhtaks pesta. “Jannseni materdamine algas tegelikult juba ärkamisajal ja jätkus selle järellainetustes. Olukord ei paranenud ka omariikluse tingimustes. Päris mutta teda siiski ei taotud,” nentis Laar.

Sama aasta mais kirjutas kultuuriloolane Malle Salupere ajalehes Sirp: “Jannsen oli eestimeelsem kui sapine saksa kultuurtreegerluse veendunud pooldaja Kreutzwald või keevaline ja abinõude valimisel hoolimatu Jakobson. Kahtlemata uskus ta selle rahva tulevikku veendunumalt kui paljud teised, ja tegi tõepoolest kõik, milleks oli suuteline, et seda lähemale tuua.”

Seega, Jannseni ärkamisaja tegemisi ja tema kohta meie ajaloos on hakatud ümber mõtestama alles hiljuti.

Kuid olenemata kohast Eesti kultuuriloos on Pärnus Postipapat ikka hinnatud. Meie linna ajaloos jääb talle alati väärikas koht.

Muidugi on suisa võimatu ülehinnata Jannsenit laulupeotraditsiooni algatajana ja ilmselt pole tarvis kellelegi meelde tuletada, kes on Eesti riigihümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnade autor.