Seenesultanist tondihobuni

Teemakuu lõpetab infopäev Nedrema puisniidul, mis on Euroopas liigirikkamaid pärandkooslusi, säilinud karjatamise ja inimkäe mõistliku tegevusega. Foto: Henn Soodla

Koduküla vahel askeldab elektripostide otsa ehitatud pesades neli kurepaari, keda on tore jälgida. Linnuema ja -isa ainus kohustus on üles kasvatada järglased ja jõuda nendega Aafrikasse talvituma. Et talve taganedes jälle tulla ja rõõmustada kohalikke silmaga nähtavate kevadekuulutajatena.

Eestis on valge toonekurg kui kultuurmaastike asukas looduskaitse all, Saksamaal on ta rahvuslind. Aga looduskaitsekuu „Püsiv ja muutuv Eesti looduses” künnisel rabas meid tarretamapanev uudis jõhkrast tapatööst Järvamaal. Üle kümne pesakure tapmisest tulirelvaga. Uudiste sohu vajumatuna pole ma veel leidnud teadaandmist, et keskkonna- ja muud ametnikud on leidnud selle mõrvatöö tegija ja teda ootab karm karistus: mitu aastat taevavaatlust läbi trellide.

Millest tulenes selline julmus eluslooduse vastu ja kas arutu viha ei laiene kaaskondseteni, nagu Lasnamäel, kus eakas trepikojanaaber tulistas kahe väikese lapse ema, sest põngerjate mänguhoog oli teda närvi ajanud? Või kuidas teha selgeks Pärnus stardipüstoliga võõra inimese sihikule võtnutele, et poisid, see pole teil arvutimäng?