Näitus pealinnas manab vaatajale Pärnu peatänava enne sõjapurustusi

Rumpeni aidakompleks. Kaupmeheelamust ja kiviaidast koosnev kinnistu asus Pika ja Hommiku tänava nurgal ja sai 1944. aastani püsinud välimuse 16. sajandil. Foto: Haro Schumacher, u 1942. Herder-Institut, Marburg

​Linnapildist ajalooliste hoonete sõjas minemapühkimise pealtnägemine on jõudnud mälestuskirjutistesse ja mõjutanud tugevalt inimeste kohamälu. Järgmised põlvkonnad vaatavad linna suuresti sellisena, nagu seda on harjutud nägema.

Eesti arhitektuurimuuseumis hiljuti avatud näitus "Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad" pakub võimaluse rohkem näha, sest toob vaataja ette piirkonnad, mida 1941. ja eriti 1944. aasta sõjapurustused pea tundmatuseni muutsid.

Näituse eellooks võib pidada ajaloohuvilise Aare Olanderi ja  arhitektuurimuuseumi koostööd "Kadunud vaadete" raamatusarja kokkupanemisel. Sarja seitsme raamatuga hõlmatud linnade seast pakkus Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavate muutumine viimase poolteise sajandi jooksul näituseks enim ainet.