Vastulause ⟩ Sõudepaadid sõidavad neljas-viies reas vaid võistlustel

Igapäevaste treeningute käigus üldjuhul sõudepaadid kõrvuti ei sõida. Foto: Mailiis Ollino

Kommentaariks Pärnu Postimehes ilmunud artiklile „Lainetel tegutsevad korrakaitsjad muretsevad kihutavate kaatrite ja laiutavate sõudjate pärast” (PP 19.05) ja just artikli sellele osale, mis kirjeldab politsei ja piirivalve nägemust sõudjate ja aerutajate laiutamisest Pärnu jõel.

Piirivalveametnik Hamburgi nägemuses on sõudjatel ja aerutajatel kodukord käest ära ja sõidetakse neljas-viies reas keset jõge. See väide on nii meelevaldne ja ka ebaõige, et tekib küsimus, kas piirivalveametnik Hamburg on politsei- ja piirivalveametis (PPA) uus inimene ning esitleb oma subjektiivset arvamust või on tegu ametniku emotsionaalse väljaelamisega temale arusaamatul teemal.

Neljas-viies reas sõutakse-aerutatakse Pärnu jõel kahe sõudeklubi vahelisel alal kolm-neli korda suve jooksul, kui toimuvad võistlused ning tavapärane veesõidukite liiklus jõel on häiritud. Igapäevaste treeningute käigus üldjuhul sõudepaadid kõrvuti ei sõida. Ja kui mõni paaris-intervalltreening toimub, on reeglina neilgi saatekaater olukorda jälgimas. Aerutajad treenivad kõrvuti küll rohkem, aga kui ei ole võistlused, liiklevad aerutajad kalda läheduses. Ehk siis piirivalveametnik Hamburgi väited nelja-viiekesi kõrvuti sõudmisest on sõna otses mõttes sportlaste alusetu süüdistamine.

Hamburgi teist väidet, et sõudjad-aerutajad sõidavad keset jõge, et klubide kodukord on käest ära, on muul viisil raske kommenteerida, kui et ametnikul tundub olevat mingi isiklik negatiivne hoiak sportlaste suhtes.

Nagu Tõnu Endrekson artiklis kommenteeris, liiguvad sõudjad, selg ees, ja nii enese kui teistegi ohutuse kaalutlusel ei tohi väga kalda lähedusse hoida. Esiteks on kalda lähedal ujujad, kellele võid tahtmatult paadiga otsa sõita või keda aeruga vigastada, teiseks eeldab sõudepaadi halb juhitavus sirgjoones liikumist ja jõe käänakute osalist lõikamist, kolmandaks võivad paati vigastada esemed, mis madalamas vees on põhja kinni jäänud (vettinud puud ja kännud).

Aerutamis- ja sõudmisklubid on kokku leppinud sõudepaatide liikumises jõel ja liigeldakse parema käe reegli järgi mõistlikul kaugusel jõe telgjoonest.

Aerutamis- ja sõudmisklubid on kokku leppinud sõudepaatide liikumises jõel ja liigeldakse parema käe reegli järgi mõistlikul kaugusel jõe telgjoonest. Seda taas eelkõige enese ohutuse pärast. Jõe keskel sõites on väga suur oht teise, selg ees liikuva sõudepaadiga kokku põrgata ning seda teab iga sõudja. Kindlasti on erandeid, kui lainetuse pärast otsitakse siledamat vett, kui kevadisel kalapüügihooajal püütakse kalda ääres olevatest harrastuskalastajate paatidest ohutult mööda saada ja ka suvehooajal Reiu skuutrite alast mööda sõites. Aga need on erandid, mitte tavapärane liiklemine.

Kindlasti juhtub, et mõni algajate paat satub puuduliku roolimisoskuse tõttu jõe keskele ja n-ö vastaskaldassegi, aga sellest tuleb aru saada. Ja kui piirivalveametnik nimetab sellist asja laiutamiseks, võiks see ametnik natuke peeglisse vaadata ja mõelda, kas ta õigupoolest saab ikka asjast aru.

Politsei- ja piirivalveameti kaater Pärnu jõel. Foto: Urmas Luik

Ja lõpuks vastukaaluks piirivalvekaatri tegevusest. Olles ise sõudehooajal kas siis sõudepaadis või treeneri kaatris praktiliselt iga päev vee peal, saan piirivalvekaatri meeskondi üldiselt kiita. Nad arvestavad sõudjatega ja me saame hästi läbi. Hoolimata tõsiasjast, et uus piirivalvekaater on vaieldamatult kõige suurema lainega liiklusvahend siinsetel vetel, pole suuremaid probleeme olnud.

Erandiks on mainitud artikli ilmumisele eelnenud päev (18. mai). Õhtuse harrastajate trenni ajal (kell 18) tekitas see kaater sellise laine, et isegi suure, neljase paadi lõi laine vett täis. Veidi hiljem, vahetult Kalevi sõudebaasi läheduses surus kapten gaasihoova põhja, nii et tekkinud kõrge ahtrilaine viskas teise neljase paadi sõna otses mõttes plotile (koht, kus sõudjad paati istuvad ja paadist välja tulevad), vigastades paadi roolilaba.

Lugedes artiklit, ma ei imesta, kui sel hetkel oli piirivalvekaatri rooli taga piirivalveametnik Hamburg.

Ja lõpuks, ma siiralt loodan, et artiklis välja toodud süüdistused sõudjate-aerutajate aadressil ei ole PPA ametlik seisukoht, vaid ametnik Hamburgi isiklik nägemus liikluskultuurist Pärnu jõel.