Suure pildi nägemise asemel upume pisiasjadesse

Vaade Pärnu kesklinnale. Foto: Mailiis Ollino

Georges-Eugène Haussmann oli mees, kelle juhtimisel viidi ellu Napoleon III idee kujundada Pariis 19. sajandi teisel poolel ümber suursuguseks nüüdisaegseks suurlinnaks. Tema eestvõttel kujundati valdavalt keskajast pärit linnaruum ümber väljakute promenaadide ja puiesteedega süsteemselt ja kaunilt ühendatud linnaosakeskustega metropoliks.

Pärnu Haussmaniks võiks lugeda linnapea Oscar Brackmanni, kes 19. sajandi viimasel kümnendil kujundas tundmatuseni ümber  kesklinna ja mere vahelise territooriumi linnapildi.

Iga visioon on väärtuslik vaid siis, kui ta on realiseeritav vähemalt oma põhikontseptsiooni ulatuses. On vist kirjutamatagi selge, et suurte plaanide eest tuleb võidelda ja teha sageli raskeid, aga sihipäraseid otsuseid. Enamjaolt sõltub soovitud tulemus tõhusa, tasakaalus õiguste ja vastutusega meeskonnast ja juhtimisest.

Nii mõistis ka Brackmann, et puusalt tulistades ja jooksvalt üksikotsuseid tehes edasi minna ei saa. Ta moodustas oma ideede elluviimiseks teotahtelise kuurordikomisjoni, eraldas sihtotstarbeliste uuringute ja spetsialistide palkamiseks raha ja värbas supelinspektori, kellest kujunes peagi kogu kuurordi arengu juht.

Visioone ja visionääre leidub meie linnas teisigi. Näiteks Olev Siinmaa Pärnu nüüdisaegse ranna piirkonna ühis- ja elukondliku ilme kujundajana ja Konstantin Päts, kelle idee kujundada Jänesselja tänav ümber Tallinna maanteeks ja rajada Kesklinna sild on mõjutanud Pärnu ruumilist arengut ligemale 100 aastat. Kuurordi laiendamine Valgeranna ja Raeküla suunal oli eri valitsustel päevakorral pea kogu 20. sajandi esimese poole, kuid sõjad tegid plaanidesse järske korrektiive.