Kliimasõbralikud lennukid Pärnu lennuväljale?

Eesti puhul mõistlik alustada regionaallendude kliimaneutraalseks muutmisest. Foto: Eero Vabamägi

Lendamine on aja kokkuhoiu mõttes kiiremaid transpordiliike, kuid selle juures on üks aga. Kuigi näiteks Airbusi lennukite puhul on aastail 1950–2020 õhku paisatud CO2 kogust istekoha kohta vähendatud ligemale 80 protsenti, peetakse lendamist siiski üheks saastavamaks transpordiliigiks maailmas.

Teadlased on välja toonud, et kui soovime Maal inimtekkelisi temperatuurimuutusi ja looduskatastroofe mingilgi määral kontrolli all hoida, on meie kohus see näitaja nulli viia. Tänapäeval on see juba võimalik ja pange tähele – niisamuti võib muuta teenuse odavamaks ja jätkusuutlikumaks.

See võib näida ulmena, kuid hiljaaegu tundus ulmeline seegi, et igal inimesel on taskus telefon ja ta saab kasutada mõistliku hinnaga internetiühendust. Taolisi muutusi võimaldab tehnoloogia küpsusaste, mis lubab uutel suundumustel konkurentsi tingimustes ellu jääda. Teisisõnu on lennunduse uued tehnoloogiad arenenud sedavõrd kaugele, et on aeg küsida: milline on Eesti lennunduse tulevik, ehk millised on tuleviku energialahendused ja kuidas saaks Pärnu olukorda enda kasuks tööle panna?