Pärnumaa õpetajad on kahes leeris

Et Kilingi-Nõmme lasteaeda Krõll rahastatakse eelkõige Saarde valla eelarvest, lapsevanemate poolt ning ka annetustest, siis ei pea lasteaia töötajad otstarbekaks haridustöötajate märtsikuise streigiga minna kaasa. Foto: Ants Liigus

Jätkuvalt on selgusetu, kui palju Pärnumaa pedagooge osaleb haridustöötajate streigis märtsi hakul, sest arvestatav osa siinsetest õpetajatest ei kuulu tööseisakut korraldavasse Eesti haridustöötajate liitu (EHL), vaid hoopis Eesti ametiühingute keskliidu egiidi all tegutsevasse haritlaste ametiühingusse.

„Pärnu linna haridustöötajate liit arvati EHList välja põhikirjavastase tegevuse pärast juba 1999. aastal,” tõdes EHLi juhatuse esimees Sven Rondik. „Teadaolevalt on ametiühinguorganisatsioone Pärnus veel mõnes koolis ja lasteasutuses, paljudes Pärnu haridusasutustes on ametiühing oma tegevuse aga lõpetanud.”

Rondik meenutas, et enne Pärnu linna haridustöötajate liidu väljaarvamist kohtusid EHLi esindajad korduvalt Pärnu linnaorganisatsiooni juhatuse ja ametiühingu usaldusisikutega, kuid lõppkokkuvõttes läks kõik, nagu läks.

EHLi juhatuse esimees nentis, et selle kohta, mida Pärnu linna haridustöötajate ametiühing praegu teeb, ei ole liidul vähimatki informatsiooni.

Küll on EHL seisukohal, et Pärnu õpetajad peaksid kuuluma ühtsesse Pärnumaa haridustöötajate liitu, nii nagu Võru, Viljandi, Põlva, Paide ja muudegi linnade õpetajad kuuluvad vastavatesse maakonna organisatsioonidesse.

Hääl vaiksem kui võiks

„Sellekohase otsuse peavad vastu võtma Pärnu linna õpetajad ise,” märkis Rondik. „EHL peab enesestmõistetavaks, et Pärnu õpetajad võtaksid osa kogu riigi õpetajate ühistegevusest.”

Tosin aastat tagasi juhtunud sündmusi meenutades ütles Pärnu haridustöötajate liidu juhatuse liige Annely Verbitskas, et eks olnud igasuguseid lahkarvamusi, aga kes neid enam nii täpselt mäletab.

Selge on vaid, et kes toona õpetajaist kuulusid EHList välja arvatud Pärnu haridustöötajate liitu, kuuluvad nüüd Eesti ametiühingute keskliidu all tegutsevasse haritlaste ametiühingusse. Seda koos Tartu, Viljandi ja Narva ametikaaslastega.

„Nii see otsus sai tehtud, kas see oli õige samm, ei oska enam öelda, aga nii on ta jäänud,” tõdes Verbitskas.

Verbitskas on seda meelt, et tingituna kuulumisest Eesti ametiühingute keskliitu, mille prioriteetide hulka ei kuulu võitlus palkade eest, on Pärnu õpetajate hääl oma õiguste eest seismisel vaiksem, kui võiks olla, aga kiireid muutusi ei ole selles vallas loota.

„Mul puudub igasugune õigus minna kooli või lasteaeda, kus võib-olla pole enam ühtegi liidu liiget, ja hakata rääkima, et teeme nüüd seda ja teist. Seda teha ei tohi, see on inimeste agiteerimine,” nentis Verbitskas. „Toetus on sügavalt inimese enda otsustada, inimene peab ise selle otsuseni jõudma.”

Ebamäärane olukord

Samuti märkis Pärnu haridustöötajate liidu juhatuse liige, et käia haridusasutusest teise ja kutsuda õpetajaid astuma ametiühingusse pole tee, mida kohe astuma hakata. Mõte on üllas, ent aeg on näidanud, et ega organiseeruma kiputa.

„Kutsuda inimesi astuma EHLi on nende mure, aga ega inimene tänapäeval nii väga tahagi kusagile kuuluda,” väitis Verbitskas.

Kui palju Pärnu linna õpetajaid toetab ligikaudu poolt tuhandet streikivat Pärnu maakonna õpetajat-kasvatajat, arvas Verbitskas selguvat 1. märtsil.

Pärnus kujunenud olukorda hinnanud Pärnumaa haridustöötajate liidu esimees Erika Jakobson tõdes, et tema arvates on küsimus Pärnu pedagoogide kuulumisest ametiühingusse väga ebamäärane.

Samuti on mõistmatu, miks organiseerunud Pärnu õpetajad on mestis üksnes mulkide ja tartlaste, mitte kolleegidega kogu Eestist.

Jakobsoni väitel on alusetu loota, et keegi tuleks kõrvalt kohalikku probleemide sasipundart harutama, linna õpetajad peavad siiski ise tundma muret, kas ja millega nende organisatsioon üldse tegeleb.

„Ja kui nad ei kuulu ametiühingusse, on neil alati võimalik sinna astuda. Tere tulemast Eesti haridustöötajate liitu!” kutsus Jakobson.