Karin Klaus: 100 põhjust rõõmustamiseks

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karin Klaus.
Karin Klaus. Foto: PP

Eesti Vabariigi sünnipäev tähendab inimestele eri asju.

Vähestele ballikleitide kahinat, valitud suupistete mekkimist, fotograafide välklampide sähvatusi ja väljapeetud kontserti Kõige Tähtsamal vastuvõtul või natuke vähem nooblitel üritustel. Mõnele ajaloo meenutamist, kõnekoosolekuid, kaitsejõudude paraadist osasaamist ja lillede asetamist mälestusmärkide juurde. Paljudele mõnusat vaba päeva, lipuheiskamist ja kodust pidulauda kiluvõileibade, tordi ja pitsikese kangemaga, nagu tähistades tavaks.

Kindlasti leidub küllalt neidki, keda Eesti sünnipäev külmaks jätab. Pole tuju. Mis siin ikka tähistada, tuleb vaadata, et maksud saaks kuidagi makstud ja ots otsaga kokku tuleks. Kuu lõpp, teadagi, rahakott tühi ja pangaarvel viimased eurod.

“Tunnen, et Eesti riigil pole minust sooja ega külma, miks siis mina peaksin sellest sünnipäevast hoolima?” küsis tuttav kibestunult.

Juhtusin sel iseseisvuspäeval lehitsema oma 20 aastat tagasi kirjutatud päevikut. Päris hämmastav oli meenutada, kuidas bensiinikriisi ajal olid bussid nii viimse piirini rahvast täis, et sissepressimine ja õiges peatuses väljumine sõltus põhiliselt lihasjõust. Olin unustanud hirmu, mida tundsin 1991. aasta augustiööl oma koduakende tagant mööda sõitnud Vene soomusmasinaid vaadates.

Ei mäletagi enam, kui suure vedamisena tundus poest kahe viimase piimapudeli saamine. Ja kuidas need suhkrutalongid ja ostukaardid välja nägidki?

Viletsust, võõrast võimu ja hirmu on 94 aasta jooksul Eestis tunda saanud küll ja veel. Igal põlvkonnal oma koorem kanda. Kindlasti ei tohi kuidagi alahinnata praeguseid probleeme, aga vahel võiks tagasi vaadata ja positiivset hinnata. Püssid ei paugu, keegi nälga ei sure.

Minu meelest oli vahva presidendi algatus kutsuda kõiki järele mõtlema, miks on Eestis hea elada. Riigipea kogus oma Facebooki lehel kokku 100 põhjust, mis teevad Eestist hea riigi.

Näiteks: väike riik, kus igasuguse probleemi lahendamiseks või vajaduse täitmiseks on alati varnast võtta tuttav või tuttava tuttav, kes on asjatundja. Kokkuhoidvad inimesed ja kriitiline meel. Üks maailma kauneimaid ja raskemaid keeli, mida räägivad maailmas vaid vähesed. Laulu- ja tantsupidu, tasuta traadita internet, emapalk, kohukesed ja must leib. Võimalus püüda endale ise kala, korjata seeni ja marju ning tuua jõuluks kuusk koju.

Ja veel 91 põhjust. Vahelduseks võiks nende heade asjade peale mõelda. Küll negatiivset meile ülejäänud aasta jooksul niikuinii pidevalt meelde tuletatakse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles