Pärnu kutsub avalikule kliimakava arutelule (1)

Sirle Matt
, reporter
Copy
Pärnu kliimakava näeb ette, et inimesed liiguksid auto asemel rohkem jalgratta või ühistranspordiga.
Pärnu kliimakava näeb ette, et inimesed liiguksid auto asemel rohkem jalgratta või ühistranspordiga. Foto: Urmas Luik

Süsinikuheite vähendamiseks kavatseb Pärnu täielikult üle minna süsinikuvabale kaugküttele, ühistranspordile ja leed-tänavavalgustusele.

Samuti näeb kliimakava ette kõigi munitsipaalhoonete rekonstrueerimist. Tänaseks on nüüdisajastatud ja energiatõhusaks remonditud kolmandik munitsipaalomandis avalikest hoonetest.

Pärnu on võtnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks süsinikuheidet 40 protsenti. Selle sihi suunas liikumine tähendab  kliimakava koostaja, Tartu regiooni energiaagentuuri projektijuhi ja Tartu ülikooli Pärnu kolledži külalisprofessori Antti Roose sõnutsi süsteemseid muutusi linnakorralduses ning tehnoloogilisi uuendusi energeetikas, liikuvuses ja ringmajanduses. Ehkki Pärnu elanike süsinikujalajälg, mis on viis tonni elaniku kohta, on tema andmeil Eesti linnade seas üks väiksemaid ja Pärnu on juba kliimapositiivne, tuleb pärnakatelgi jätkata oma süsinikujalajälje vähendamist senisest rohelisema elulaadi ja mõistliku tarbijakäitumisega.

Huvilised on oodatud Pärnu energia- ja kliimakava 2030 avalikule arutelule tuleval kolmapäeval kell 17.30 keskraamatukokku. Peale Roose annab seal ülevaate kaugkütte ja soojusmajanduse lähiaja arengusuundadest Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots. Transpordikeskuse tulevikukavatsusi avab Pärnumaa ühistranspordikeskuse juht Andrus Kärpuk. Pernova hariduskeskuse direktor Kaire Mertsin tutvustab loodusmaja tööd, eesmärke ja plaane.

Peale konkreetsete plaanide hindab kava kliimariske, mis juba on  avaldunud. Suvi läheb kuumemaks ja tõenäoliselt kasvab üleujutuste ja tormide oht. Roose tõdeb, et soojem ja pikem suvi toob küll rohkem suvitajaid, kuid samal ajal peab linn hoidma kuumasaari leevendavat mikrokliimat linnaparkides ja rohealadel. Samuti on Pärnul kriisiplaan kümnendi- ja sajanditormidest tekkivate üleujutuste puhuks. Üleujutusalal elab praegu ligemale 5000 inimest ja ranna rajoonis asub ju suurem osa Pärnu spaadest ja majutusasutustest.

Linna roll on kliimakava täitmisel olla eestvedaja. Juhtida linnaarengut ja inimeste liikumisharjumusi nii, et kasvaks rattaga sõitjate hulk, laieneks ühiskasutusega tänavaruum, tekiks kolmanda silla ja Rail Balticuga seotud terviklik liikuvusmudel.

Pärnu linnavalitsus ootab ka linlastelt kliimakava suhtes ettepanekuid.​

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles