Siiri Erala: Mida ennustate, kui vanaks Pärnu Postimees elab?
Raba: Kui me räägime paberlehest, siis selle matused võivad üsna lähitulevikus kätte jõuda. Aga väljaandele, mis ei ole ju ainult paberil ilmuv, võiks olla 200 garanteeritud. Vajadus sedasorti kohaliku ajakirjanduse ehk kontrollitud informatsiooni kohapealse loomise järele ei kao kuhugi ja ma pigem kahtlustaks, et see on globaalse infoühiskonna arengu kontekstis hoopis kasvav vajadus.
Reinberg: Ma oleks isegi veel optimistlikum kui Rannar ja ennustaks pikka iga sellele paberlehelegi. Kunagi arvati, et kinod kaovad, kui tuleb televiisor, aga noh, Pärnus on teil ju ikka päris uhke kino, või mis? Kui tulid arvutid ja internet, siis öeldi, et ei tea, kauaks seda televisiooni on …
Kogu aeg tuleb uusi asju peale ja siis ennustatakse vanadele lõppu, tegelikult ei kao midagi ära. Võib-olla midagi muutub, näiteks: kui Pärnu Postimees ilmub praegu viis korda nädalas, siis kunagi tuleb leht nädala lõpus hästi paksu ja sisukana. Ehk leht muutub, aga paberkujul Pärnu Postimees ilmub veel väga kaua.
Erala: Ma olen samuti isekeskis päris mitu korda mõelnud, et seda, mida papa Jannsen alustas, mina ära ei lõpeta.
Raba: Aga vaevalt võis papa Jannsen nii väga kindel olla selles, et ajaleht kui nähtus peab igavesest ajast igavesti nägema oma vormilt välja selline, nagu tema seda tegi. Praegune Pärnu Postimehe paber on küll värvilisem ja paksem, aga olemuselt siiski sama. Aga kes on öelnud, et see nii peab jääma? Ma oleks ikkagi sisus kinni, mitte vormis. Vorm pole üldse oluline.