Kadri Paas ⟩ Kas Eesti lootusi petetakse jälle?

Vene agressioon iseseisva Ukraina vastu kestab. Foto: Erik Prozes

Osast NATO riikidest kostvad sõnumid iseloomustavad Stockholmi sündroomi põdevaid patsiente. Korra on Saksamaa 20. sajandil Baltikumi ja Ida-Euroopa juba reetnud. Kas see kordub?

Ukraina sai Kremli ja lääneriikide sõnamurdlikkust omal nahal tunda 2014. aasta kevadel, mil venelased võtsid 1994. aasta Budapesti memorandumist hoolimata Krimmi ära ja alustasid Ida-Ukrainas verist sõda. 1994. aasta Budapesti memorandumiga lubasid Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa kindlustada Ukraina iseolemist ja julgeolekut. Vastutasuks loobus Ukraina tuumarelvadest, mis olid riigi territooriumile jäänud Nõukogude Liidu lagunemise järel. Tol ajal oli Ukraina oma 1800 tuumalõhkepeaga kolmas tuumariik maailmas.

Kui Ukraina tuletas memorandumit 2014. aastal, mil Venemaa tungis Ukrainale kallale, brittidele ja jänkidele meelde, kehitasid viimasena mainitud õlgu ja kehtestasid Kremlile sanktsioonid. Selle peale hakkas Kremli peremees ette valmistama tänavu veebruaris alanud Ukraina täielikku laastamist ühes ukrainlaste genotsiidiga.