Vambola Paavo ⟩ Halvad ja väga halvad valikud

Kõrge kütusehind seab vedajaid raske valiku ette. Foto: Tairo Lutter

Praegune olukord meenutab 1992. aasta rahareformi eelset aega. Toona oli juuni inflatsioon võrreldav praegusega. Oleme taas kiireima hinnatõusuga riik Euroopas. Maja (riik) põleb lahtise leegiga, ent peaminister vaatab rahulikult pealt. Nõrganärvilised aga ei julge tanklates hindu vaadatagi.

Maal elavale inimesele on neljarattaline töölkäimiseks igapäevane liikumisvahend. Kui eelmisel sügisel küsis saatejuht Vikerraadios Kaja Kallaselt, mis maksab bensiiniliiter, oli eetris tükk tühja vaikus ja järgnes pobin: ma ausalt ei tea, sõidan jalgrattaga. Aus vastus. Vaevalt teab valitsusjuht seda tänagi.

Kõrge kütusehind seab vedajaid raske valiku ette. Juba on bussifirmad andnud teada, et praeguste hindade juures ei ole tasuta ühistransport jätkusuutlik. Osa liine ongi mõnes kohas suletud. Jääb nõustuda omaaegse peaministri Ansipi arvamusega – mis tasuta, see kasuta. Bussijuhtidele tuleb maksta palka, soetada varuosi ja uusi sõidukeid. Kõik see maksab. Kütuse hind on megakõrge. Enam ei tule välja, ent riik jätkab tasuta ühistranspordiga, nii et veri väljas.