Galerii ⟩ Pealinna turismirühm sattus suveidüllis Tori silla ehitust kaema

Tori aleviku kohal hõredate valgete pilvede taga sätendab päike, jõe paremkaldal metsatukas siutsuvad linnud. Tunda on lõhnavat paitavat suveõhku. Usinalt nagu sipelgapesas kuuseoksi üksteise peale sättivad kuklased punuvad töömehed vasakkaldal sarrusevardaid.

Teisisõnu: käib kibekiire tõsine töö. Taamal, natuke maad vastuvoolu, paremkaldal kai peal ja vees lustivad suplejad. Paljud suvist vabadust nautivad inimesed ületavad ajutist silda, nägudel helged naeratused.

Juba eemalt, Tori kiriku juurest torkavad silma kaks erkpunast päästerõngast, mis hõbejat ajutist jalakäijate silda kaunistavad. Lisavad natuke värvikontrasti sellele tuhmile ilmetule rajatisele. Hästi jõepaela lähedalt ühelt kaldalt teisele kulgevale võrdlemisi kitsale ja pisut rappuvale sillale astudes on tunne aga niisama kindel kui beebil oma ema süles.

Vanast sillast on järel veel kolm sammast, mis jõest ja kallastelt kõrgusse ulatuvad. Need sinna ei jää, vaid lähevad lammutamisele. Juba on näha kohta, kuhu lähitulevikus valatakse üks uutest sammastest.