Sülemi allatoomine õunapuu otsast mõjus nagu vabaõhuetendus

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
“Ma ei taha ju õunapuud maha lõigata,” ütleb Arvi Mölder ja hakkab sülemit kandekasti ajama.
“Ma ei taha ju õunapuud maha lõigata,” ütleb Arvi Mölder ja hakkab sülemit kandekasti ajama. Foto: Mailiis Ollino

Tõrdu mesinik Arvi Mölder tegi ühel hommikul tavalist tiiru piki põllu- ja rabaääri, kui avastas karu jäetud kahe labakäe suurused käpajäljed ja kutsumata külalise magusaisu tagajärjed. Ühest korpustarust olid vaid pilpad järel, tükid mitme meetri peale laiali löödud ja mesilased ei tea kus.

“Karu võttis ilmselt niimoodi, et pildus pealt madalad korpused laiali, kuni jõudis haudmepesani. Sõi noort hauet, millest ta saab proteiini. Aga elu läks tal ilmselt natuke tuliseks, et ta pidi koos korpusega kaugemale kolima: viimased tarutükid leidsingi mitu meetrit eemalt metsa alt,” pajatab Arvi ja kaasa Sirje Mölder muheleb mehe juttu kuulates, kuigi saamata jäänud meesaagi ega mahakantud taru maksumust ei kata keskkonnaameti karukahjuhüvitiski.

Tagasi üles