Tarmo Voltein ⟩ Sünkroonhüpped, suitsevad rehvid ja paadi põhjas vedelev päästevest elusid ei päästa

Vanad rehvid lõkkesse ei sobi, sest need on keskkonnale ohtlikud. Foto: Elmo Riig

Kohe-kohe on käes pikk jaaninädalavahetus, mil eestimaalane pakib oma sõbrad ja piknikukorvi autosse ning vurab linnast välja maale mõne järve või jõe äärde jaanimõnusid maitsma. Päästjate jaoks on viimased aastad kulgenud üsna rahulikult, kuid ohutussõnumite ülekordamine jaanipäeva eel aitab kindlasti inimeste valvsust tõsta.

Kuna jaanipäevaks lubatakse ilusat ilma, võib pidu pikaks minna, inimeste tähelepanu kipub aga pidutsemise käigus kaduma. Eriti ohtlik on see vee ääres, sest purjus peaga vetteminek põhjustab suure osa uppumissurmadest. Kui sõber kipub hirmsasti vee poole ja füüsiliselt ei ole teda kuidagi võimalik takistada, kas või valeta, et selles veekogus elavad inimsööjakaanid või et vetikad põhjustavad kiilaspäisust.

Palju pahandust tekitavad kõiksugu hüppetornidki. Unustatakse, et treenimata ja alkoholijoobes sünkroonhüppeid sooritades võib kergesti surma saada või eluks ajaks ratastooli jääda.

Paadi või mõne muu sõiduvahendiga vee peale minnes tuleb päästevest selga panna, sest see päästevest, mis on paadi põhjas, ei päästa kedagi. Päästevest on nagu turvavöö autos – annab suurema ellujäämisgarantii.

No kes see tahaks kuulata ööbikulaulu suitseva ja haisva autorehvi kõrval?

Tarmo Voltein, Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja

Kui lähed jaanipidu tähistama maale vanavanemate või eakate sugulaste juurde, võiksid pidutsemise vahel pisut füüsilist töödki teha, näiteks muruniitjaga kraavikaldad üle käia või aiamaa vajadusel ära kasta, et vanainimene ei peaks oma elu ohtu seadma kraavikaldal nokitsedes või tiigist vett vinnates.

Ja kui jaanipäeval tuleb mõte sõnajalaõit otsima minna, tuleks selleks valida turvaline tee. Ei tasu igast takistusest või purdest kohe üle ronima hakata. Õnnetus ei hüüa tulles!

Iga jaaniõhtu juurde käib ju armastuse ja hoolega kokku kogutud jaanilõke, kuhu sobib vaid puhas immutamata puit, oksad, papp ja paber. Lõkketegemisel oleks tark tegu vana mööbel viia prügilasse või hoopis restauraatorite kätte, kes teevad sellega imesid. Mööbel ja vanad rehvid lõkkesse ei sobi, sest need on keskkonnale ohtlikud. No kes see tahaks kuulata ööbikulaulu suitseva ja haisva autorehvi kõrval?

Päästjatel on ütlemine: “Viimane kustutab tule!”, seega tuleb jälgida, et lõke ei jääks järelevalveta. Rapla päästekomando postitas oma Facebooki lehele sõnumi: parim lõke on naabri lõke – seda ei pea ise pärast valvama! Koos olles on lihtsam nii tulel kui teistel inimestel silma peal hoida ning turvalisust tagada. Märka inimest oma kõrval!