Koeri saab ujutada mitmes väikerannas

Suplushooajal võib Pärnus lemmikloomadega viibida Raeküla rannas Harju tänava otsas, Mai rannas Mere tänava pikendusel (kohe Mai koerteväljaku juures), Vana-Pärnu rannas Tuulepaagi tee pikendusel ja Pärnu jõe vasakkaldal muuli juures. Foto: Mailiis Ollino

Palavate ilmadega tekib koertelgi tahtmine leitsaku eest mereveest jahutust otsida. Pärnu kesklinna rannas suplushooajal ehk 1. juunist kuni 31. augustini lemmikloomi ujutada ei tohi, küll aga saab seda teha mitmes Pärnu väikerannas.

Suplushooajal võib Pärnus lemmikloomadega viibida Raeküla rannas Harju tänava otsas, Mai rannas Mere tänava pikendusel (kohe Mai koerteväljaku juures), Vana-Pärnu rannas Tuulepaagi tee pikendusel ja Pärnu jõe vasakkaldal muuli juures.

Olgugi et juunis, juulis ja augustis pole koertel olnud keskranda juba aastaid asja ja suvepealinna esindusrannas on ka sildid, mis neljajalgse lemmikuga plaažile tuleku keelavad, pole kõik koeraomanikud selle piiranguga kursis. Ikka ja jälle on neid, kes võtavad palavatel päevadel lemmikugi rahvarohkesse randa kaasa.

Koeraga Pärnu keskrannas viibimise piirang ongi aga ennekõike seetõttu, et kõik inimesed ei soovi koertega ühises rannas olla ning neljajalgsetele on veemõnude nautimiseks ette nähtud kohad, kus teisi rannalisi on üldjuhul vähe.

Pärnu keskrannas hoiavad inimeste ohutusel ja avalikul korral silma peal AS G4S Eesti vetelpäästjad. G4S Eesti kommunikatsioonijuhi Maxim Tuule sõnutsi ei tea koertega rannakülastajad tavaliselt, et suplushooajal on Pärnu rannas loomaga viibimine keelatud.

Rannavalvuri pöördumise peale lahkutakse loomaga rannast.

“Ometi on olukordi, kus koeraga rannakülastaja näeb kaugelt, et rannavalvur liigub tema poole ning läheb ise ära, või kui vetelpäästja pöördub inimese poole, siis on inimesed kehtivatest reeglitest küll juba teadlikud, ent lahkuvad rannast alles pärast märkust,” ütles Tuul.

Mõnikord harva hakatakse vastugi vaidlema ja ollakse rannavalvurite korralduste peale pahased. Inimesed pöörduvad vetelpäästjate poole küsimusega, et kui neil on kaasas väike või ohutu koduloom, kas nad siis ikkagi võivad rannas olla. Kõigile koduloomadele kehtivad siiski ühesugused, kohaliku omavalitsuse sätestatud reeglid.

Reeglitest rääkides tasub meeles pidada, et kui Pärnus kutsaga mere ääres lubatud kohta minna, tuleb lemmiku järelt väljaheited ära koristada. Samuti peab loomaomanik silmas pidama, et koer ei tohi teisi rannaalal viibivaid inimesi segada. Nagu Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ette näeb, peab koer avalikul alal viibides – Pärnu keskuslinna väikerannad on avalik ala –, olema rihma otsas ning vajadusel kandma suukorvi. Vette võib muidugi minna ilma rihma ja suukorvita.

Looma tervise huvides on tähtis jälgida ka sinivetikate olemasolu veekogudes. Jooksvat informatsiooni jagab terviseamet oma kodulehel.

Tänavu on nelja rannahooaja nädalaga Pärnu rannas olnud 161 loomadega seotud avaliku korra rikkumist. Pärnu on selle arvuga G4Si valvatava 20 ranna hulgas esikohal, seega on Pärnus loomadega seoses olnud kõige rohkem avaliku korra rikkumisi.

Eelmisel aastal fikseeriti suvepealinna rannas sama ajaga 150 loomadega seotud juhtumit.