Olmeloogika: prügi sortides ei teki seda rohkem

Ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann Foto: Eero Vabamägi

Esimesed omavalitsused katsetavad elanike valmidust koguda biojäätmeid liigiti. Proovitakse nii hea kui halvaga. Harjumus ja oskus on visa tekkima, sest see tundub arusaamatu, ebamugav. Üllatus on aga suur, kui selgub olmeprügi vähesus jäätmete liigiti kogumisel.

Kui jäätmeid liigiti koguda, tekib segaolmejäätmeid peaaegu olematu hulk. Proovige! Paberit ja pappi ei pea mahutama tavapärasesse prügikasti kraanikausi all: vanapaberi, paber- ja papp-pakendid saab panna hoopis rõdule, majapidamisruumi, mõnda sahtlisse või kappi. Ka pakendeid, sealhulgas klaaspakendeid pole vaja suruda kraanikausi alla, needki võiksid leida koha mujal.

Muide, segaolmeprügi kast saab enamasti nii kiiresti täis just seepärast, et sinna pannakse pakendid. Kui need aga eraldi koguda, ei jää segaolmekasti peaaegu midagi. Kui ka biojäätmeid eraldi koguda, läheb olmeprügile vaja üha väiksemat kasti. Paljud küsivad kindlasti: kas biojäätmete kogumine tekitab tuppa haisu? Vastus on: ei tekita. Kui tühjendada anumat paari–kolme päeva tagant, ei hakka see haisema, talvel tõenäoliselt peab vastu kauemgi. Mis aga eriti tähtis: on ju loogiline, et jäätmekogus jääb samaks ka siis, kui seda liigiti koguda. Niisiis, vabandus “mul pole selleks ruumi” ei lähe arvesse.