USA diplomaat: Venemaa soov kasutada energiat relvana nõuab Eesti kliimapoliitika ülevaatamist

USA diplomaat Megan Naylor tõdeb, et muude kriiside ajal kipub loodushoid tihti ununema, aga see ei tähenda, et töö selles vallas peatuks. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Istume USA saatkonna diplomaadi Megan Nayloriga Pernova loodusmaja helepruunis ornitoloogiaklassis meid plakatitelt seiravate lindude valvsa pilgu all. Kohtumine murukatuse all soosib eesootavat 40minutist vestlust, sest keskusteleme just keskkonna, eelkõige Eesti kliimatuleviku üle. Ameeriklanna on elukutselt küll majandusnõunik, kuid pädev keskkonna ja teadusarengu teemadeski, sealhulgas Eesti koolilaste koostöö NASA (riikliku aeronautika ja kosmose administratsiooni) ja GLOBE’i – keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogrammiga. Kaks aastat Eestis elanud Naylor soovib levitada ühiskonnas arusaama, et keskkond ja majandus on omavahel tihedalt põimunud, ja Eesti annab siin tema arvates eeskuju paljudele.

Rohelised elevandid, bioküttel veerevad bussid, joogivesi tänavalt – kui keskkonnasõbralik näib Eesti suvepealinn võõra pilgu läbi?

Arvan, et Eesti identiteedi põhikomponent on loodus ja keskkonna väärtustamine. Seda näeb eriti siin Pärnus, olgu siis rannikul ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks karjatatavad lehmad või investeeringud jalgratastesse või mõnda muude taristusse, vähendamaks autode hulka.Minule tähendab keskkond kliima ja energia kooslust võidujooksus aastasse 2050. Ideed, kuidas viia nulli mitte ainult Eesti ja USA, vaid kogu maailma kasvuhoonegaaside heide. Arvan, et Eestil ja Pärnul on ses osas ainulaadne lugu rääkida, sest väikeriigi ja -linnana on siinne uuendusmeelsus ja vaimsus liikuma panev jõud, mis annab võimaluse olla maailmas esirinnas.