Sõjapõgenikud saavad üüri- ja tõlketoetust

Pärnu linnavalitsuse kaudu saavad sõja eest pakku tulnud taotleda toetust üüri- ja tõlketeenuse kulude katteks. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus sõlmis sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu, mille järgi toetatakse rahvusvahelise kaitse saanud ukrainlaste esmast kohanemist Pärnu keskuslinnas ja osavaldades.

Kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikel on võimalik saada eluruumi üürimisel ja tõlketeenuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks rahalist toetust. Üürilepingu sõlmimisega seotud kulude sisse arvestatakse nii üür kui maakleritasu ja tagatisraha. Sama toetusmeetme raames saab hüvitada elamispinna kasutusse võtmise või hädavajaliku sisustamisega seotud kulusidki, nagu näiteks üüripinna pisiremont, söögitegemiseks vajaliku köögitehnika soetamine, voodi ostmine vms.

Toetusetaotlusi menetleb ja maksab välja kohalik linnavalitsus, raha selleks tuleb aga sotsiaalkindlustusametilt.

Pärnu abilinnapea Riido Villup selgitas, et eluruumi üürikulude hüvitamist saab taotleda Eestis ajutise kaitse saanud ja Pärnu linna täpsusega rahvastikuregistrisse kantud sõjapõgenik, kes lahkus Ukrainast pärast sõja algust ehk 24. veebruari.

“Üürihüvitis on mõeldud nii üksikisikule kui ka perekonnale, näiteks kui tegu on perekonnaga, saab ühekordset kulu hüvitada korraga perekonnale, mitte igale pereliikmele eraldi. Hüvitist ei maksta neile, kes saavad eluruumi kasutada tasuta,” täpsustas abilinnapea.

Hüvitise ülempiir on alates 1. juunist 2022 tehtud kulutuste puhul 1150 eurot, enne seda tehtud kulutuste puhul 850 eurot. Toetust makstakse sõjapõgenikule, kulutusi teinud abistajale või üürileandjale. Ühele taotlejale saab üürihüvitist määrata üks kord sõltumata summast. “Näiteks kui perele on kord juba määratud üürihüvitist summas 100 eurot, siis rohkem see pere üürihüvitist ei saa, kuigi selle toetuse maksimaalne võimalik määr on 1150 eurot,” selgitas Villup.

Hüvitise maksmise aluseks on vabas vormis taotlus ja kuludokumendid, suulisi kinnitusi maksete tegemise kohta arvesse ei võeta. Sobivad kuludokumendid on näiteks arve maakleritasu maksmiseks, üürileping, omaniku kinnitus ettemaksu vastuvõtmise kohta ja omaniku kinnitus tagatisraha vastuvõtmise kohta, aga muudki arved, mis kajastavad eluruumi kasutusele võtmiseks vajalikke kulutusi sisustusele või pisiremondile.

Taotlus ja kuludokumendid tuleb esitada piirkondlikku sotsiaalhoolekandekontorisse või osavallakeskusse sotsiaalkonsultandile.

Linn aitab katta ka tõlketeenuse kulu

Tõlketeenuse korraldamisega kaasnevate kulude hüvitise maksimaalne suurus on alates 1. juunist 1600 eurot inimese kohta või kuni 3200 eurot pere peale. “Tõlkehüvitist ei pruugita määrata maksimummääras, see võib vastavalt tegelikele kuludele ja omavalitsuse menetluskuludele kujuneda maksimumist väiksemaks," täpsustas linnaametnik.

Erinevalt üürihüvitisest saab taotleja tõlketeenuse kulusid katta kahe aasta vältel korduvalt, kuni ühele taotlejale ettenähtud hüvitis on ammendunud. Tõlketeenuse alla lähevad Villupi sõnutsi kõik olukorrad, mis on seotud asjaajamisega omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes ja muudes olukordades.

“Eesti keele õpe ei lähe tõlketeenuse alla, sest see on sõjapõgenikele korraldatud kultuuriministeeriumi kaudu,” märkis Villup.